Nõlva

Pildikesi elust enesest

Rubriik: Uncategorized Page 1 of 6

Uued lemmikud

Täna tulid meie tiiki uued elanikud. Lisandus 16 valgeamuuri (10 aastast ja 6 kaheaastast), 2 albiino valgeamuuri ja 6 koid.

Musttihane

Musttihasest on saanud meie restorani igapäevane külaline.

Teine hallane hommik sel sügisel

Eile hommikul sain oma üllatuseks autol aknaid jääst puhastada – oli esimene hallane hommik sel sügisel. Ja täna oli siis teine:

Kuigi tänahommikune hall oli juba etteaimatav, ei jõudnud ma piisavalt varakult õue, sest millegipärast läks nii, et ma isegi ei mäleta, et oleksin äratuse kinni pannud ja magasin rahulikult umbes tund aega kauem kui mul tegelikult plaanis oli. Pidasin päris pikalt sisemist võitlust, kas sellest hoolimata jalgrattaga sõitma minna või mitte. Otsustasin natuke minna ega kahtesenud grammigi. Puud olid aru saanud, et midagi on teisiti ja lehed tekitasid langedes tihedat sahinat.

Autoriõigused

Eile õhtul oli ma korralikult hämmingus. Nimelt avastasin, et keegi Ranno Tamm on oma nime alt Google Maps’i üles laadinud minu pildi.

Algul tundus pilt lihtsalt tuttav, aga siis otsisin selle oma pildipangast välja ja võrdlesin päris pikalt. See tundus nii uskumatu, et mul võttis tõe tunnistamine ikka pikalt aega. Mõtlesin ka, et kas tõesti on keegi minuga samal hommikul Ahjal ringi käinud. Ega ikka ei ole küll. Kahjuks on see Ranno Tamm (kas teadlikult või teadmatusest) lihtlabane varas, kes on internetist võtnud minu pildi ja seda oma nime all levitanud. Teised pildid toonasest jalutuskäigust on loetavad vaadeldavad siin.

Veidi hiljem avastasin, et see ei ole üldsegi ainus minu foto, mille Ranno Tamm on oma nime all Google Mapsi üles laadinud. 2013. aastal tegin aktiivset kaastööd Vikipeediale ja arvatavasti just seal ongi need pildid võetud. Seda arvamust kinnitab näiteks see, et Ahja pargi pilte ma oma logiraamatusse ei pannud. Siinkohal on vist paras meelde tuletada, et kuigi Vikipeedia on paljude inimeste koostöös täienev infokogum, siis on seal siiski paljut, mille kasutamisel tuleb autorile viidata.

Lähem info minu fotode kasutamise kohta: info@allforcoffee.eu

7/2017

Selle aasta seitsmes nädal möödus kiiresti. Esmaspäeval, teisipäeval ja neljapäeval jõudsin veel uisutama. Iga päeva kohta vähemalt viis kilomeetrit oli mulle piisav. Esmaspäevane uisutamine oli kõige naljakam. Väljas läks juba pimedaks ja uisutasin kaevurilambikesega. Kui keegi seda eemalt vaatama juhtus, võis vaatepilt päris koomiline olla. Kolmapäeval jõudsime nii hilja koju, et väljas oli juba päris pime ja ma ei hakanud enam jõele minemagi. Reedel oli kahjuks juba liiga soe. Hea, et niigi palju jõele sai. Eks järgmisel aastal jälle (kui just kõva külma ei tule veel enne päris kevadet). Kohati on küll tunne, et kevad ongi juba käes.

Eile käisin metsas jalutamas. Mingil hetkel oli parema jala all üks salakaval märg männijuurikas, mis libistas mu jala väga kiire liigutusega paremale välja. Mu vaene vasak jalg pidi ootamatult kõikide jõududega ise hakkama saama ning andis oma suutmatusest märku korraliku valusööstuga. Õnneks jäin püsti ja suutsin jõeäärse pingini minna. Istusin siis seal ja mõtlesin elu üle järele. Selge oli see, et pidin omade jõududega metsast välja teele saama. Sain ka. Ja kui juba teel olin, siis tundus, et võin ka edasi lööbata seni kui jõuan. Abi kutsuda saab ju iga kell. Tagasiteel koju märkasin, et kohati on pajutibud juba päris suured – ma ju ütlesin, et kevad on käes.

Tagasivaade aastale 2016

Aastavahetuse paiku on paras natuke eelnenule tagasi vaadata. Mida me siis tegime? Millega hakkama saime? Kus käisime? Mille üle kurvastasime ja rõõmustasime?
Kirjutan siia ühe suurema kokkuvõtte ja lisan võimalikult palju linke ja pilte. Suurem osa pilte on klikitavad ja viivad juba olemasolevate postituste juurde kas siinsamas või Jaani tegemiste lehel.

Kodused asjad

Kui mõelda sellele, mis kodus tehtud sai, siis tulevad mulle esmajärjekorras meelde kaks asja. Kevadtalvel tegime oma potentsiaalse miljonivaate küll mitte sada protsenti korda, aga võrreldes varasemaga ikka märkimisväärselt rohkem vaate moodi. Võtsime jõe äärest poolsaarelt arvestatava koguse võsa maha ja põletasime oksad ära. Pärast seda hakkas tunduma, et jõe peal on liiklus veel tihedamaks muutunud. Võib-olla on see sellest, et me lihtsalt näeme jõest palju suuremat juppi, aga võib-olla on tõesti rohkem liiklejaid.

Teine oluline asi, mis tehtud sai, on maja tänavapoolne välisfassaad. Jaa, ka seal on veel teha küll, aga enam ei ole meie maja naabruskonna häbiplekiks ja nüüd saab aias ka maja poole pilte teha ilma, et peaks kogu aeg jälgima, et see õudus pildile ei jääks.

Kolmas, pisut väiksem tegemine, oli terrassi kõrval põõsastevahelise ala korrastamine. Kuna seal oli väga halb muruniidukiga niita, siis kippus meil seal väikesel alal džungliks kätte minema. Ilus ei olnud see kohe kindlasti mitte. Nüüd on samas kohas kividega kaetud kõnnitee ja korralikult piiritletud lillepeenrad mõlemal pool teed. Kui veel lilledest rääkida, siis ka tulpide ja liiliate peenar sai ümber kaevatud. Saab näha, kuidas see sel aastal välja nägema hakkab.

Majas sees me midagi väga olulist ära ei teinud. Kolisime vaid arvuti ja kirjutuslaua raamatukogutuppa ning algselt plaanitud hobituppa pani Jaan üles kangasteljed.

Kunst ja käsitöö

Kunsti ja käsitöö poole pealt tulebki esimesena meelde Jaani loodud ja kootud vaip. Ta tegi selle küll koolis, mitte kodustel telgedel:

Meie oma telgedel jõudsin mina ka esimese katsetuse ära teha. Kirjutasin sellest postituse juba augustis. Hetkel ootavad kangasteljed natuke uuendusi.

Minu jaoks oli eelmisel aastal väga oluline saavutus kolme haapsalu salli kudumine.  Mulle ei ole varem kunagi kududa meeldinud, kuid nüüd tunnen, et võiksin seda veelgi teha.

Lisaks kudumisele avastasin enda jaoks uuesti ka makramee. Peab hiinlasi tänama, et nad nii mõistliku hinnaga vahatatud  puuvillanööri müüvad. Kui peaksin seda Eestist ostma, ei raatsiks küll sentimeetritki raisata ning paljud asjad jääks katsetamata. Minu lemmikud eelmisest aastast:

Jaani eelmise aasta tegemistest tuleb mulle lisaks juba mainitud vaibale meelde ka tema vormiõpetuse projekt, mille pildistamine meid ühel hilisõhtul päris elevile ajas. Oli hämmastavalt tore valgusega mängida.

Sügise poole oli Jaan päris pikalt haige. Et natukenegi energiat koguda, käis ta päikeseliste ilmadega metsas jalutamas ning püüdis kaameraga imelisi valgusmänge nii männikust kui ka kaasikust. Kõige toredam oli see, et mõned nendest kinnipüütud valgusmängudest jõudsid siidisallidele.

Uitamised/reisimised

Jaanuaris käisin tööasjus Soomes ja sain natuke Helsinkis ringi jalutada. Aega oli vähe nagu tavaliselt ja seepärast tahaksin ükskord Helsinkis käia nii, et aega oleks ja muidugi koos Jaaniga.

Mai lõpus oli jälle natuke tööasjus reisimist ja lõunapausiks astusime sisse väiksesse loomaparki Leedus. Ilusaid pilte kahjuks ei saanud, sest palav oli ja loomad olid kõik pisut lääbakil.

Tavaliselt oleme Stockholmis käinud aastavahetuse paiku või aasta alguses. Igal juhul talvel. Seekord võtsime Stockholmi kruiisi ette hoopis juulis. Selleks, et näha meie jaoks teistsugust ja harjumatut Stockholmi.

Ida-Virumaal käisime sel suvel kohe mitu korda. Esimesel korral tegime lihtsalt ühe korraliku Ida-Virumaa ringreisi ja teisel korral sõitsime kohale selleks, et osaleda Kreenholmi suletud alade ekskursioonil.

Eesti taasiseseisvumise päeval toimus Haapsalus pitsipäev, mis viis mind mõttele, et võiksime sealkandis natuke ringi vaadata. Oleme ju rohkem Ida- ja Lõuna-Eestit külastanud ning Haapsallu pole ammu sattunud. Üks nädalavahetus Haapsalus kulus meile ära!

Septembri lõpus otsisime Võrumaa metsadest üles kõlakojad ning külastasime Hinni kanjonit.

Ettevõtlusnädala raames õnnestus meil minna ekskursioonile Aparaaditehasesse. Ekskursiooni lõppedes toimus Trükimuuseumis väike töötuba, kus igaüks sai endale teha märkmiku. Vaata Jaani märkmikku siit.

Detsembris käisin tööga seotult jälle Poolas. Mul oli võimalik külastada Wroclawi ja Krakowi jõuluturgusid.

Poolast läks meie seekordne reis edasi Slovakkiasse Michalovcesse ja sealt veel Ukrainasse.

Kontserdid, etendused, muud üritused

Veebruaris käisime Vanemuise ooperigalal nagu tavaks saanud, mis tuletab mulle meelde, et selleks aastaks on piletid alles ostmata. Varasematel aastatel meeldis meile ka Vanemuise Memory kontsert, aga viimasel ajal vajus see pisut ära ja sinna me pole enam kippunud, kuid ooperigalale võiks ikka veel minna.

Mais ja juunis käisime moeetendustel. Esimene oli Mood-Performance-Tants etendus Elleri koolis ja teine Antoniuse moeetendus Antoniuse hoovis. Minu jaoks olid need elu esimesed moeetendused. Kuidas ma küll niimoodi nii vanaks elanud olen?!

Vahetult enne jaanipäeva käisime veel ühel “esimest-korda-elus” ettevõtmisel. Nimelt toimus Suure-Jaanis aiakohvikute päev ning minu venna pere oli ka kohviku avanud. Oli üks väga tore päev. Tegevust jagus kõigile ja kontsert oli äärmiselt vahva.

Nagu tavaliselt on mul juulis puhkus, mis tähedab ka seda, et on aega natuke rohkem ringi käia. Kohe minu puhkuse alguses käisime Rogosi mõisas. See mõis on mind juba ammu huvitanud, aga me polnud sinna varem sattunud. Nüüd sättisime end sinna täpselt The Ilves Sisters’i kontserdi ajaks ja kuna kontsert oli tõeliselt võimas, siis jäi mõisaga ikka lähemalt tutvumata. Teine kord vast.

Juuni alguses oli Jaan oma kursusega Linamuuseumis praktikal. Pärast seda oli plaan paigas, et augustis tuleb Setumaale kostipäivale minna.

Septembri lõpus toimus Tallinnas Disainiöö. Jaanil oli sellega seoses koolis üks kursus ning ta käis seal ühel seminaril. Nädala lõpus vedas ta mind ka sealsetele näitustele. Oli üks suurepärane päev.

Kuna Tallinna Disainiööst saime meeldivad emotsioonid ja mõnusad mälestused, siis ahvatles meid ka Tartu Kunstimuuseumi Eesti disaini näitus.

Piisavalt pimedate ööde saabudes oktoobri lõpus korraldati Tartus valgusfestival Tartu Valgus, mis oli ka pisut väiksem kui olime oodanud, kuid siiski väga tore.

Novembri alguses käisime Saku Suurhallis Jean-Michel Jarre’i kontserdil. VAPUSTAV! Rohkem ei pea vist lisamagi.

Novembri keskel toimus Tartus džässifestival IDjazz. Käisime selle festivali ühel kontserdil, sest tahtsime Enver Izmaylovit kuulata.

Donna

Minu vanemad said endale suvel uue koera. Loomulikult oli meil vaja teda kohe juuli lõpus vaatama minna. Kutsikad on ju nii nunnud! Käisime Donnat vaatamas enam-vähem iga kuu. Esimest korda juuli lõpus, teist korda septembris, kolmandat korda oktoobris, neljandat korda novembris ja viiendat korda detsembris jõulude ajal. Nüüd on Donna juba 6-kuune!

Esimene lumi 2016

Täna hommikul ärgates sain kohe aru, et mitte miski ei ole enam endine – väljas oli lumi maas!

Macikasutaja mured

Pakkisin täna Windowsiga arvutis lahti ühe oma koduses iMacis tehtud suurepärase zip-faili ja avastasin, et sinna on lisaks saanud mingid kataloogid ja failid, mida mina sinna pannud ei ole. No milleks mulle zip-failis kataloog “__MACOSX”? Eks ma tegin siis alustuseks uue zipi.

Tegelikkuses ei andnud asi mulle siiski rahu ja ma asusin googeldama. Selgus, et need lisad tekitab sinna Maci enda pakkimisprogrammike. Selleks, et lisajama ei oleks, tuleb kasutada kas mitte-Maci programme või hiljem Terminalis ülearused kaustad ja failid ära kustutada. No hämming jällegi! Kas see ongi see paljukiidetud Maci-mugavus?

Autoriõigused?

Üleeile avastasin, et ühte minu tehtud ja siin lehel avaldatud fotot on Instagramis kasutatud ilma minu loata ja mind ära märkimata. See, et pilt on tehtud mustvalgeks, ei tee seda veel kellegi teise fotoks. Tundsin end sel hetkel ikka täitsa halvasti. Piinlik on selle juures veel, et seda on teinud üks ansambel ehk siis inimesed, kes peaksid autorluse ja loominguga väga hästi kursis olema. Saatsin samast kontserdist pildi nende Facebooki lehele. Kui nad oleksid kasutanud seda konkreetset neile saadetud pilti mujal, saaksin vist ka veel aru, aga praegu tunnen, et ei ole õige võtta minu lehelt pilti ja seda oma Instagrami lehel avaldada ilma minu loata. Mina ju nende kontserdi eest maksin, mitte ei käinud aknast sisse piilumas. Kui oleks ilusti küsitud, siis oleksin tõenäoliselt heast meelest veel teisigi pilte pakkunud, mida ma kusagil avaldanud ei ole ja seda täitsa tasuta. Nüüd aga on mul tunne, et minult on varastatud. Tagantjärele tekkib küsimus, kas nad kasutavad ka ABBA lugusid ilma loata?

Kõnealune ansambel meeldis mulle varem väga… Nüüd? Ei teagi enam… Paha tunne on…

Öö jõe ääres

Oli aeg magama minna, aga tabelid virmalised.ee leheküljel olid ilusad ja ma pidin ikka veel korraks õue jooksma, et kontrollida, kas tõesti on pilvine või on midagi rohelist võimalik siiski näha. Põhja suund oli pilves. Aga… jõe ääres oli super kontsert. Ei, ma ikka veel ei armasta konni, aga ma armastan seda muusikat, mida nad teevad. See on lausa teraapiline. Kuu piilus ka pilvede vahelt ja selle valgus peegeldas jõe pealt tagasi. Jõgi on praegu mõnusalt kõrge veetasemega. Kõik kokku oli lihtsalt müstika!

Kuidas effektiivsemalt õppida?

  1. Tea oma eesmärke!
    Kirjuta üles põhjused, miks sa õpid ja hoia need enda jaoks nähtaval.
  2. Tekita vastutus!
    Palu sõbral oma arengut kontrollida või pane kokku sõprade seltskond, kellega koos õppida.
  3. Õpi teel olles!
    Kui raamatut ei taha kaasa võtta, siis õpi kasvõi nutitelefoni abiga. Mõne vaba hetke ikka leiad.
  4. Jaga oma edusamme teistega!
    Veebipõhistel kursustel on enamasti ka foorumid, kus oma kaasõppuritega suhelda. Samuto võid lugusid õppimisest jagada teistega kasvõi sotsiaalmeedias.
  5. Pühendu mõnele konkreetsemale teemale pikemalt.
    Kui tahad midagi tõesti selgeks saada, siis tegele sellega rohkem kui ainult ühe kursuse jagu.

Loojang

Tänane õhtu tundus vihmane ja ähvardas tormiga, kuid just loojangu ajaks jäi kõik vaikseks ja jõe kohal oli imeline värvide mäng. Lisaks süütasid naabrid lõkke, mille suits levis jõe äärde ja lõi lausa müstilise olustiku.

Üks haigus, millest paraneda tundub lootusetu

Facebookis on üks grupp nimega “Eestimaa virmalised”. Kui selles grupis muutub õhustik ärevaks, on õige aeg õue minna. Eile õhtul viisin kaamera õue ja lasin tal umbes 50 minuti jagu pilte teha ning panin sellest hiljem ühe väikese video kokku.

Muidugi, tuleb tunnistada, et inimsilmaga ei näe Eestis vist virmalisi kunagi nii eredatena, kuid näha on need siiski.

Inimene on täpselt nii vana nagu ta end tunneb

E punto!

DSC_5411-1

Jalutuskäik lumises metsas

Kui pea eelmise aasta lõpuni ei olnud meil talve olemaski, siis uus aasta tõi endaga kaasa nii lume kui külma. Hommikuti on lausa kahju tööle minna, sest metsa vahelt läbi sõites tundub nagu oleksin sattunud talve võlumaale. Reede hommikul näitas auto termomeeter korraks isegi -29. Selline külm muidugi eriti kutsuv ei olnud, aga pühapäev oli õnneks pisut mahedam ja sain metsa jalutama minna.

Selle aasta lind on rasvatihane

Täpselt esimesel jaanuaril tõstsin linnusöögimaja välja ja täitsin toiduga. Esimesel päeval leidsid selle vaid viis või kuus linnukest. Juba kolmandal päeval aga loendasin restoranist korraga vähemalt viiskümmend tegelast.

Jetpack’i statistika

Kirjutan siia neid postitusi selleks, et oleks üks koht, kust saaksime ise oma tegemisi hiljem üle vaadata. Lisaks distsiplineerib see pisut ja sunnib end kokku võtma enne, kui kõik meelest läheb. Pildid vajavad korda tegemist ja soreerimist ja mõtted-muljed samuti korrastamist. Nüüd aga oli Jetpack mingi statistika koostanud ja seda lehte on mõõduval aastal vaadatud umbes 4200 korda. Lähemalt saab vaadata siit.

Pilved

Jälle oli nii, et kuigi kõik näitajad lubasid ilusaid virmalisi, olid pilved jonnakad ja mingeid virmalisi ei näidanud. Tund aega tänasest õhtust nägi välja selline:

Tasuta on-line disainitööriistad

Väike tore tööriist värvipaletti valikuks on Pictaculous. Laadid oma foto sinna üles ja saad vastuseks valiku värvipalette.

ColorZilla on Firefoxi või Chrome’i lisa, millega saab näiteks kodulehtede DOM-i värvipaletti vaadata.

Infograafikute tegemiseks tundub ka päris vahva lahendus olemas olevat. See on siin.

Astrofotod

Imetlen ikka aeg-ajalt teiste tehtud tähistaeva pilte. Täna jäi FB-s ühe sellise pildi all silma vestlus piltide tegemise teemal. Ma ei olnud siiani viitsinud väga uurida ja kohe praegu ka sellega tegelema ei saa hakata, sest väljas on torm ja tähti pole kusagilt võtta, aga kunagi tulevikus tahaks selle ära proovida. Soovitati teha 30-sekundilisi kaadreid nii umbes 20 tükki ja siis kokku panna. Silma jäi selline abimeees nagu “DeepSkyStacker“. Lähemal uurimisel selgus, et see programm on Windowsi jaoks. Macil peaks sama töö ära tegema “Regim“.

Page 1 of 6

Powered by WordPress & Theme by Anders Norén