Nõlva

Pildikesi elust enesest

Rubriik: Heegeldamine

Randmesoojendaja

Meil mõlemal Jaaniga on viimasel ajal tundlikud käed, mis vajavad tavapärasest pisut rohkem sooja. Minu käesoojendaja on suhteliselt suur, sest kasutan seda käsivarre, mitte randme soojendamiseks. Laenasin seda küll lahkelt Jaanile, aga temal oli vaja pigem randmesoojendajat ning minu oma jäi liiga laiaks ning libises õigest kohast kogu aeg ära. Eelmisel aastal ostis ta ise ühe alpaka lõnga. Sellest heegeldasingi talle uue randmesoojendaja. Ja pärast teise ka. Pildistamise juures oli mul loomulikult abimees.

Selle aasta esimene lõpetatud töö

Eelmise aasta lõpus valdas mind mingi õlasallide hullus. Ka see sinistes toonides sall sai juba eelmisel aastal alustatud ja lootsin seda ka eelmise aasta sees lõpetada, aga unustasin heegelduse laevareisile kaasa võtta ja nii see alles eile valmis saigi. Õnneks oli eile telerist mitu filmi, mille kõrvale heegeldada sobis. Hommikupoole vaatasin “Supilinna salaseltsi” ja õhtupoole “Vabaduse mustreid” ja nii see sall valmiski.

Mulle tundub see sall natuke linnutiibade moodi. Jaan jällegi näeb selles kala soomuseid. Mine siis võta kinni, mis ta tegelikult on. Lõng Novita huurre sinisekirju (84% akrüüli, 8% mohääri, 8% villa), umbes 200 gr ja heegelnõel 3,5.

Kiil

Kui miski asi sind endasse haarab, siis teeb ta seda täiega! Mul on praegu mingi sõnulseletamatu heegeldamise hoog peal. Valmis sai jällegi õlasall. Lõng oli Red Heart Boutique Unforgettable (100% akrüül) ja värvitooniks Dragonfly. Sellest ka minu salli nimi: “Kiil”.

Esimene lumi rohelisel aasal

Tänapäeval on mõnes mõttes elu lihtne, aga mõnes mõttes jälle jube keeruline ja põhjuseks on see, et Internet on ilusaid mustreid täis. Tegin endale hiljuti käesoojendaja ja sellest jäi väga palju lõnga järele. Ilus lõng, lausa kahju oli seda sahtlisse ära panna. Tegemist oli Novita rohelisekirju huurre lõngaga (84% akrüüli, 8% mohääri, 8% villa) Ju ma siis alateadlikult otsisin, mida sellest lõngast teha. Igatahes jäi mulle silma üks heegeldatud rätt, mida mul oli vaja kohe tegema hakata. Harutasin vist küll sada üks korda, sest suutsin pidevalt mustri ära unustada ja pärast läks sabade peitmiseks umbes kaks tundi. Rätiku nimi on “Esimene lumi rohelisel aasal”.

Kotike

Nägin internetis ilusat kotikest ja selle heegelskeemi ega suutnud end kuidagi tagasi hoida. Mis ma sellega nüüd teen?

DSC_7247-1-2

Täiendused

Jaan ehitas meie magamistuppa korstnajala ja seina vahele mõned riiulid, mis nõudsid endale natuke täiendust. Tegelesin mõned õhtud videote vaatamise kõrvale heegeldamisega ning eile said valmis kolm heegelpitsi, mis leidsid oma koha riiulite esiservades. Lisaks mäkerdasin ühe lillepoti värviliseks.

Eelmisel nädalavahetusel tegin köögiriiulile uued pitsservaga katted. Sinna kasutasin küll ostetud pitsi, aga omapoolseks lisaks tegin katetele veel lilla nöörtikandi serva. Kuna ma vahepeal pole päevavalges kodus olnud, siis jõudsin pildistamiseni alles täna.

See nöörtikand on üks mu uusi lemmkuid. Lemmikuks sai see õmblusmasina taldadega, mis ma Hiinas tellisin. Sellega on võimalik isegi värvilisele kangale veel üks väike kniff juurde anda.

Kardin

Alustasin kardinale pitsi heegeldamast vist juba veebruaris. Esialgne plaan oli see sirelite õitsemise ajaks valmis saada, kuid millegipärast ei jõudnud. Küllap ei olnud telerist piisavalt midagi vaadata. Suvel jäi heegeldamine päris soiku ning valmis sai see pits alles septembris. Asjaolude sunnil ei liikunud vahepeal midagi edasi ning kardina külge sai see alles nüüd – novembri lõpus. Peaaegu terve aasta projekt! Uskumatult piinlik.

Powered by WordPress & Theme by Anders Norén