Pildikesi elust enesest

Rubriik: Tulbid

Tulbid

Mmmmm…mul ei ole sõnu, et kõike seda ilu kirjeldada, mis praegu aias on.

Tulbipeenar

Olen sellel aastal hästi laisk olnud ja ennast kogu aeg lohutanud, et tavaliselt meil ei olegi nii varast kevadet ja niikuinii ei oleks midagi teha saanud. Ka praegu on mul veel mingi öökülmade hirm. Loodus aga areneb omasoodu ja lilled näitavad oma kauneid õisi. Jõudsin täna lõpuks tulbipeenra korda teha. Eelmisel aastal Juhani juurest ostetud tulpidest pean veel Juhanile ülevaate tegema, sest mõned sordid ei vasta absoluutselt ostetule. Madonnaliiliatega on kehvasti. Midagi jäi neist alles ka, aga mädaseid kohti oli palju. Veel hullemini läks tumeda hüatsindiga (nimi vajab täpsustamist). Mõlemal sibulal oli südamik täiesti mäda. Kraapisin kõik mäda välja ja alles jäi tugev sibul, millest saab läbi vaadata. Ei mingit südamikku, ei juuri. Kurb, aga need tuli prügihunnikusse visata.

Piibelehed õitsevad täies mahus. Nende lõhn on lausa joovastav. Viimane uus nartsissisort Tricollet avas samuti õie. Täielik pettumus! See ei ole jällegi see, mida me ootasime. Ma tõesti ei tea, kuidas nii saab olla, aga tundub, et ka siin on valed sibulad pakis olnud. Ka naabrinaiselt saadud tavalised lõhnavad poeedinartsissid õitsevad. Kõige tavalisem valge õieke ja ikkagi on see minu jaoks kõige kaunim nartsiss üldse.

Jaan pildistas meie pardiema, kes ei lasknud ennast absoluutselt pesemise juures segada. Alles siis, kui Juss talle väga lähedale läks, lendas part tiigi peale ja pahandas haleda häälega.

Maikuu teine nädalavahetus

Eile hommikupoole käisime Tartus muu hulgas ehituspoodides ja sealt tulid mõned petuuniad meiega kaasa. Samuti tahtsid kaks elulõnga kaasa tulla: Blue Light ja Lemon Beauty. Kodus jõudsime natuke terrassil mõnuleda ja äikese-eelset olemist nautida. Siis aga pidime tuppa kolima, sest vihm muutus väga tugevaks ja hakkas lausa näkku pritsima. Mõne aja pärast lisandus äikesele ka rahe – täismäng! Hiljem avastasin, et rahe oli kaks Monte Peony õit ära lõhkunud. Õnneks olid kõik teised õied terveks jäänud. Küllap olid need lihtsalt vihmaga liiga rasked. Jälle on mõned uued tulbisordid värvi võtnud või õie lahtigi ajanud. Monte Peony on üks väga vahva tulp. Blue amaible tundub küll pigem lilla kui sinine olevat. Pop up yellow on see, mis mind kõige rohkem kurvastab. Ootasin sellest väga põnevat tulpi, kuid tundub, et pakis on olnud valed sibulad. Meie aia Hitparade pole ka kindlasti see punase leegiga kollane tulp, mida pakil näidatud oli.

Täna oli meil korralik tööpäev. Mina niitsin sellel aastal esimest korda muru. Ka eelmisel kevadel nikerdasime esimesed korrad nurmenukkude vahelt niita. Neid on nii palju ja nad on nii ilusad, et kahju oleks neist lihtsalt niidukiga üle sõita. Küll jõuab, las nad näitavad praegu, milleks nad võimelised on. Jaan pani samal ajal oma uue suure ja ägeda käru kokku ja hakkas puid vedama. Pärast käisin maasikad ka kiirelt üle. Ei saa öelda, et töö oleks kiire ja korralik olnud, aga parem ikka kui enne. Läksin tekkinud prügiga nõlvast alla ja avastasin alles seal, et tiigi ääres on pardiema. Ega ta end minust eriti segada lasknud. Tõmbus vaid pisut rohkem peitu. Viskasin oma sodi ära ja eemaldusin, et teda mitte segada. Hiljem ei andnud süda siiski rahu ja läksin tegin temast pilti. Pardiema magas rahulikult.

DSC_0309-1-2

Kevadised õied

Tänasega võib vist öelda, et suurem osa meie aia nartsisse on vähemalt ühe õie lahti teinud.

Tulbid on siiani tagasihoidlikumalt esinenud, kuid nüüd hakkab vaikselt neid ka rohkem avanema.

Veel õisi

Nartsisside paraad jätkub

Käes on see aeg, kui hommikuti on põnev aeda minna, et näha, millised uued õied on avanenud. Täna oli aias juba rohkem õisi. Päris õhtulgi oli veel uusi nartsisse avanenud. Neid pildile ei saanudki, sest oli juba liiga hämar.

Eelmisel sügisel sai päris suur hulk uusi lillesibulaid maha pandud. Praegu tundub, et kõige kehvemini on läinud hüatsintidega. Neid veel ei paista. Krookustega ka ei vedanud, aga küllap selles oli süüdi seekordne olematu talv.

Mõnus kevad

Täna oli imeilus päikeseline ilm. Lausa nii ilus, et pidasime terrassil hooaja avasöömaaega. Kuiv ilm on tore küll, aga maa on praeguseks nii kuiv, et kõik tolmab. Tunnen end kui vigisev põllumees, aga midagi ei ole teha, tuleb lilledele vett tassida, sest isegi tulbid olid juba longus. Uusi õitsejaid on meil ka. Siin nad on:

Liiliapeenra transformeerumine

Viimase nädala jooksul olen mütanud liiliapeenra muutmise kallal. Enne päris sirge servaga peenrast sai mõnusa kaarega peenar. Tänu sellele on peenras nüüd palju rohkem ruumi ja üldmulje on kuidagi mahedam. Kolisin vanast peenrast üle kõik liiliad. Nad ei ole nüüd muidugi enam nii ilusti rivis, et neid saaks järjest üles loendada.

Kivimüüri taha, kus varem oli osa liiliaid, kolisid nüüd aga hoopis sinised siberi iirised. Need olid ka nii puntrasse kasvanud omadega, et mul pole õrna aimugi, kui kaua nad juba seal ühe koha peal kasvanud olid. Igatahes sain sealt lausa seitse korralikku nutsakat iiriseid. Ma polegi varem kunagi siberi iiriseid ümber istutanud, loodan, et nad jäävad oma uue kohaga rahule. Loogiliselt võttes peaks seal märgatavalt vähem tigusid olema.

Enne iiriste ümberkolimist pidi ka kontpuu oma kohta vahetama, sest seal, kus ta varem asus, ei meeldinud ta mulle üldse. Ta jäi lihtsalt ette. Nüüd istutasime ta sinna nurka, kus meil on mõned väikesed okaspuud ja ka näiteks forsüütia.

Täna hüppasime korraks Juhani juurde sisse. Ootasin juba kannatamatusega, millal neil rohkem lillesibulaid müügile tuleb. Täna oli neid seal piisavalt. Kuna mul on liiliate ja tulpide peenras nüüd ju piisavalt ruumi, oli minu tähelepanu suunatud peamiset tulpidele. Meiega tuli kokku kaasa lausa viis sorti:
Pop up Yellow – 45 cm
Carribean Parrot – 50 cm
Blue Parrot – 50 cm
Bleu Amaible – 60 cm
Green star – 45 cm

Jaani tähelepanu püüdsid nartsissid ja ka neist tulid mõned meiega kaasa:
Tricollet – 35cm
Vanilla Peach – 35 cm

Peale selle ostsime ka ühe koerahamba nimega “White beauty”. Mul pole kunagi varem ühtegi koerahammast olnud. Eks vaatame ära, mis temast saab.

Tulbipeenra täiendus

Nüüdseks oleme ära näinud ka need tulbid, mis varem ei õitsenud. Sirelililla ja roosa tulbi vahel oli veel üks imeilus roosa tulp. Tulbipeenra parempoolses servas aga õitsevad praegu väga kaunid lillad tulbid. Üks neist on normaalsuuruses, teine aga suht “pojane”

Peale tulbipeenra on meil tulpe kohati ka mujal. Üks väga huvitav tulp oli algselt kollane, kuid seejärel tekkis tal serva peenike punane triip. Mida aeg edasi, seda oranžikamaks tulp muutus. Vahetult enne surma oli see alsest puhtast kollasest ikka väga kaugel.

Terrassi nurga juurde istutasin sügisel punaseid tulpe ning nende vahele valgeid hüatsinte “Carnegie”. Mitte ei mäleta, kust need punased tulid, kuid millegipärast arvasin, et need on madalamad ning hüatsindid peaks sealt vahelt välja paistma. Kahjuks jäid hüatsindid päris korralikult tulpide vahele peitu.

Kibuvitste ja kivide keskel kasvavad ka nö kohalikud punased tulbid. Need tuleb küll tulevikus ümber istutada, kuid hetkel olid need meeldiv kevadine üllatus. Suures lillepeenras on veel ühed huvitavad punased tulbid “Oriental Beauty”. Algselt olid tulbipuhma lehed kirjud.

Tulbipeenar

Kevadine aed on imeline. Me ei väsi imestamast ja imetlemast. Näiteks tulbipeenar on meil praegu selline:

Tulbipeenar

Vasakult alustades on esimene kollase-punase kirju tulp Banja Luka:

Banja Luka

Järgmine, valge tulp kannab nime Purissima:

TulpPurissima

Edasi paremale on tulp nimega Ad Rem. Vähemalt pakendi peal oli selline nimi, kuigi pakendilt või internetist pilte vaadates tundub mulle, et meie aias seda sorti küll ei kasva. Pigem on siin mingi roosakas tulp:

TulpAdRem

Järgmine tulp on Pink Impression ja see vastab küll oma nimele:

TulpPinkImpression

Järgmised tulbid on kahjuks nimetud, sest on saadud headelt inimestelt lihtsalt paberisse pakituna. Tagumine rida algab tumepunase, võibolla isegi veidi lillaka papagoitulbiga. Kas see võiks olla Black Parrot? Tema kõrval on mõned tulbid, mis praegu ei õitse ning seejärel ilus sirelililla tulp.

Seejärel on üks hele tulp, arvatavasti valge, mis veel päris lahti ei ole. Ootame ära, siis on näha, mis värvi see tegelikult on. Järgmine tulp on roosa ning seejärel lõheroosa. Rea lõpetavad tulbid, mis sel aastal ei õitse.

Esimeses reas on kõige paremal lilla kollase servaga tulp. Kas see võiks olla Gavota? Tema kõrval vasakul on valgeõieline tulp (White Parrot?):

Edasi vasakule on mõned tulbid, mis praegu ei õitse ning seejärel suhteliselt tavalist punast värvi tulp, millel on papagoilikud servad. Pärast seda taas mõned mitte õitsvad tulbid ja seejärel helelilla roosa servaga tulp (pildil on värvid liiga heledad):

Page 2 of 2

Powered by WordPress & Theme by Anders Norén