Nõlva

Pildikesi elust enesest

Rubriik: Liiliad Page 1 of 2

Juuli keskpaiga õitsejad

Alati pärast seda, kui oleme mõned päevad kodust ära olnud, tundub, et aias on palju muutunud. Nii ka seekord. Esimesed liiliad on juba täisõites.

Raudrohud õitsesid juba varemgi pisut, aga vaade on muidugi palju rikkalikumaks muutunud

Kõige tavalisemad oranžid päevaliiliad on seekord väga võimsalt palju õievarsi ajanud

Madalad kukeharjad rõõmustavad samuti silma

Ja muidugi roosid! Esimesed õied teevad alati eriti palju rõõmu

Liiliate peenra uuendamine 2

Vaherida:

murulauk

 

Järgmine rida maja poolt vaadates vasakult:

  • Tume liilia Jaani emalt
  • Navona
  • Rosella’s Dream
  • Treffer
  • White Pixels
  • Latvia
  • Lollypop

Kitsa osa peal esimene rida vasakult:

  • Cocktail Twins
  • Fata Morgana
  • Bonbini
  • Oranž naabritädilt

 

Liiliate peenra uuendamine

Meie kõige esimene liiliapeenar oli liiga kehva mullaga ja pealegi natuke lohus. Kurb oli vaadata, kuidas liiliad seal vaikselt hääbusid. Otsustasin peenra korralikult ümber kaevata ja seal mulda parandada. Kaevamise osa sai reede õhtul tehtud. Nädalavahetuse veetsime Haapsalus ja nii leidsingi alles täna aega istutama hakata. Ilmataat muidugi arvas, et see pole mõte ega midagi ja lasi korralikul valgel vihmal taevast alla sadada. Nii jõudsingi ainult kõige tagumise rea liiliaid ära istutada.

Tagumine rida maja poolt vaadates vasakult:

  • Corrida
  • Kentucky
  • Schocking
  • Kollane tiigerliilia
  • Gran Paradiso
  • Black out
  • Manissa
  • Batistero
  • Dreamland
  • Prato
  • Ballroom
  • Red County
  • Orange Electric
  • Oranž kohalik (vist, silt oli nii kustunud, et ei suutnud välja lugeda)

Viimased liiliad

Avastasin täna, et õitsema on läinud ‘Distant Drum’ – sain selle Siljalt eelmisel aastal sünnipäevakingituseks, aga tema õit ma vist ei olegi varem näinud. Loomulikult oli vaja see pildile püüda. Tegin siis veel mõned pildid.

Juuni lõpp

Ja ongi järjekordne juuni lõpp käes. Roosid õitsevad, esimesed liiliad õitsevad ja esimesed päevaliiliad samuti õitsevad. On ilus aeg.

Nädalavahetus

Nädalavahetus möödus väga töökalt. Laupäeval hommikul tegelesin natuke näputööga ja tegin endale makramee tehnikas kõrvarõngad. Põhikooli ajal õppisin makramee ära vanadest Nõukogude Naistest. Isegi mu käsitööõpetaja ei osanud seda ja ma sain talle seda õpetada. Toona oli minu põhitegevus lillepotihoidjad ja vähemal määral seinakaunistused ning vööd. Nii pisikest asja nagu kõrvarõngas ei olnud ma siiani veel teinud. Vastavalt sellele ei tulnud ka kõige paremini välja. Peab veel harjutama.

Pärastlõunal sai muru ära niidetud. Täitsa huvitav, kas see oli nüüd viimane kord sellel sügisel? Jaan arvab, et ei olnud. Mina loodan, et oli. Pärast muruniitmist jõudsin veel majapidamise ära koristada ja isegi natuke laiselda. Laisklemine sai otsa sel hetkel, kui mulle meenus, et terrassil on kastitäis jõhvikaid. Mis seal’s ikka. Suurem osa neist läks praegu veega purki. Osadest aga sai jõhvikaželee. Sel aastal on kuidagi nii läinud, et meil on talveks valmistudes kogunenud nii mõnigi želee.

Täna hommikul selgus, et Jaani ähvardab mingi viirus. Tegin talle küüslaugu kõrvale ka ingveriteed.

Ise läksin pärastlõunal siiski õue, sest tulbid vajavad istutamist. Müttasin täitsa tõsiselt meie suures tulpide ja liiliate peenras. Mõned tulbid said maha ka pandud, aga üldsegi mitte kõik. Tuleb veel kaevata kusagil. Tore on see, et viimane liilia oli ka oma õie lahti ajanud ning roosid õitsevad veel mõnuga.

Google arvab

Google arvab aeg-ajalt, et minu tehtud pildid vajavad natuke töötlemist. Täna tegi Google mulle sellise pildi:

DSC_1053-EFFECTS

24. juuli

Mõned pildid praegusest aiast:

16. juuli

Juba mitu päeva ei ole ma viitsinud uusi pilte üles panna, kuigi uusi õitsejaid on. Tavaliselt tuleb pildistamise vajadus valel ajal meelde. Kas on siis päike liiga ere või hoopiski juba väljas hämar.

Jaheda suve õied

Olenemata sellest, et suvi on pärast meie reisi väga vihmane ja jahe, suudavad mõned lilled siiski õitsema hakata. Päevaliiliate peenras on esimesed õied, liiliad alustavad ka õitsemist.

Liiliad alustavad

Eelmisel aastal sain õelt kingituseks kaks liiliat. Istutasin need maha, kuid suutsin sassi ajada kumb on kumb. Eelmisel aastal nad ei suutnudki rosetti mulla peale ajada, kuid seekord tasus kannatlikkus end ära – nüüd on neist esimene ‘Mapira’ õitsema hakanud.

Sel kevadel saatis Jaani ema mulle mingid liilia sibulad ja ka need on nüüd õitsema hakanud. Kahjuks ei tea ma veel, mis sort see on. Jäin selle pildistamisega natuke hiljaks, aga noh, ettekujutuse saab.

Täna hommikul märkasin, et ka ‘Lollypop’ õitseb juba.

Uusi õisi meie aias

Esimene päevaliilia õis on lahti, raudrohi õitseb, kirjuliilia õitseb, habenelgid õitsevad jne jne jne.

Veel liiliaid

Kui Cherbourg õitsema hakkas, panin oma mõtteis liiliatele selleks aastaks juba punkti. Kuid ma kiirustasin liialt! Päris mitu õiekest oli ja on ikka veel avanemas.

Kuidas päevaliiliatest liiliad said

Läksime täna Aiasõbra aiandisse kindla plaaniga mõned päevaliiliad oma aeda lisaks tuua. Kohe potiga müügiks oli neil seekord kuidagi äärmiselt väga päevaliiliaid ja ime küll, aga meile ei jäänud ükski väga hinge. Õnneks ei pidanud me sealt siiski päris tühjade kätega ära tulema, sest nagu ka eelmisel aastal, oli seal ettekasvatatud liiliaid. Eelmisel aastal sai meie trompetliiliate peenar just sealt alguse. Sel aastal meie ‘Pink Perfection’ kahjuks ei tärganud. Nüüd tõime uue.

Gran Paradiso – I (a) Vletter & den Haan 1983; õisikus 9 karikakujulist 15 cm läbimõõduga õit. Paksud vahajad kroonlehed hõõgvpunased kerge oranži helgiga, täppideta, tippudes tagasi keerdunud. Tolmukad erepunakaspruunid. Kõrgus 1,5 m. Hilise õitsemisajaga sort. Mustjad tolmukad on heaks kontrastiks tumepunastele õiekroonlehtedele. Liiliatest Eestis üks paremini kohastunud. Kiirekasvaline, hõlpsasti paljundatav lõhnatute õitega sibullill, mis eelistab vett hästi läbilaskva, kuid viljaka pinnasega avatud kasvukohta. Mugulad jäävad talvituma istutusalale, kus nad ilmtingimata ei vaja talvel katmist. Kui puhmas kasvab liiga tihedaks ja õitsemine väheneb (keskmiselt 3-4 aasta järel), on aeg mugulad välja kaevata, eraldada tütarsibulad ning kohe uuesti maha istutada. Üks väheseid liiliaid, mida võib Eesti oludes probleemideta ka sügisel ümber istutada.

Navona – I (a) Vletter & den Haan 1994; õisikus 7 karikakujulist 19 cm läbimõõduga õit. Kroonlehed elevandiluuvalged, roheka varjundiga, mõne üksiku tumepruuni vähemärgatava väiksese täpiga. Tolmukad helepruunid. Kõrgus 0,85 m. Hilise õitsemisajaga sort. Puhasvalgete lõhnatute õitega suurepärane püsikute peenra taim. Liiliatest Eestis üks paremini kohastunud. Kiirekasvaline, hõlpsasti paljundatav sibullill, mis eelistab vett hästi läbilaskva, kuid viljaka pinnasega avatud kasvukohta. Mugulad jäävad talvituma istutusalale, kus nad ilmtingimata ei vaja talveks katmist. Kui puhmik kasvab liiga tihedaks ja õitsemine väheneb (keskmiselt 3-4 aasta järel), on aeg mugulad välja kaevata, eraldada tütarsibulad ning kohe uuesti maha istutada. Üks väheseid liiliaid, mida võib Eesti oludes probleemideta ka sügisel ümber istutada.

Pink Perfection – VI (a) J. de Graaff 1960; õisikus 8-10 trompetikujulist purpurroosat kuni sirelilillat õit. Tolmukad heleoranžid. Kõrgus 1,9 m. Puhkeb juuli lõpus. Roosade suurte trompetjate õitega aeglasekasvuline sibullill vett hästi läbilaskvale viljakale pinnasele. Soovitav on jätta samale kohale paljudeks aastateks, kuna talub halvasti ümberistutamist. Eesti oludes on talvekate vajalik ja seda eelkõige kevadel pinnase vaheldumisi sulamise ja külmumisega kaasneva juurte rebimise leevendamiseks. Taimed ei talu pinnases seisvat vett, eriti talvel. Noori tõusmeid võivad kahjustada hiliskevadised öökülmad, eriti järjestikustel öödel. Trompetiiliate õied on meeldiva lõhnaga, nad sobivad suurepäraselt ülimalt kaunite ja kuninglike lõikeõite kasvatamiseks, väärtuslik lilleseade komponent

Casa Blanca – VII (a,b) Idaliilia; 60-120 cm peaaegu valge. Suurte valgete õiekroonlehtede taustal troonivad punakaspruunid sihvakad tolmukad. Aeglasekasvuline sibullill vett hästi läbilaskvale viljakale pinnasele. Soovitav on jätta samale kohale paljudeks aastateks, kuna talub halvasti ümberistutamist. Eesti oludes on talvekate vajalik ja seda eelkõige kevadel pinnase vaheldumisi sulamise ja külmumisega kaasneva juurte rebimise leevendamiseks. Taimed ei talu pinnases seisvat vett, eriti talvel. Noori tõusmeid võivad kahjustada hiliskevadised öökülmad, eriti järjestikustel öödel. Idaliiliate õied on meeldiva lõhnaga, nad sobivad suurepäraselt ülimalt kaunite ja kuninglike lõikeõite kasvatamiseks, väärtuslik lilleseade komponent.

Robert Griesbach – OT hübriid; laia valge servaga tumeroosa; 90-100 cm Orientaal- ja trompetliiliate ristamisel saadud väga eksklusiivse välimusega kaasaegne liiliahübriid. Suurepäraselt lõhnavate õiete värvitoonides on esindatud valge, pronksjas punane üleminekuga kollaseks kitsaks randiks, mis muutub omakorda roheliseks neeluks. Kõrge kasvu tõttu on soovitav valida kasvukoht tuulte eest kaitstud paigas, kus oleks rohkelt päikest ja parasniiske viljakas pinnas. Hea soolo ja rühmataim, annab häid vaasipüsivaid lõikeõisi. Äraõitsenud õied tuleks eemaldada, kuid vart ei ole soovitav enne hilissügist tagasi lõigata. Võib jääda samale kasvukohale paljudeks aastateks järjest.

Pearl Stacey – LA hübriid; aasiahübriid, virsikutooni, kuldse-pronksja südamikuga. Longiflorum- ja aasialiiliate ristamisel saadud väga eksklusiivse välimusega kaasaegne liiliahübriid. Suurepäraselt lõhnavate õite värvitoonides on esindatud kollane, pronksjad ebakorrapäraselt paiknevad täpid ja tumedad tolmukapead lisavad õitele meeldiva kontrasti. Kõrge kasvu tõttu on soovitav valida kasvukoht tuulte eest kaitstud paigas, kus oleks rohkelt päikest ja parasniiske viljakas pinnas. Hea soolo ja rühmataim, annab häid vaasipüsivaid lõikeõisi. Äraõitsenud õied tuleks eemaldada, kuid vart ei ole soovitav enne hilissügist tagasi lõigata. Võib jääda samale kasvukohale paljudeks aastateks järjest.

Debby – OT hübriid; Orientaal- ja trompetliiliate ristamisel saadud väga eksklusiivse välimusega kaasaegne liiliahübriid. Suurepäraselt lõhnavate õite värvitoonides on esindatud kollane, pronksjas punane üleminekuga kollaseks kitsaks randiks, mis muutub omakorda roheliseks neeluks. Kõrge kasvu tõttu on soovitav valida kasvukoht tuulte eest kaitstud paigas, kus oleks rohkelt päikest ja parasniiske viljakas pinnas. Hea soolo ja rühmataim, annab häid vaasispüsivaid lõikeõisi. Äraõitsenud õied tuleks eemaldada, kuid vart ei ole soovitav enne hilissügist tagasi lõigata. Võib jääda samale kasvukohale paljudeks aastateks järjest.

Ikka lilli

Uusi õisi jagub praegu tõesti igasse päeva. Alustame päevaliiliatest:

Mõned liiliad ka:

Ja roosid:

23. juuli

Suvel võiks vist iga päev uusi lillepilte üles panna. Igal hommikul on uued õied avanenud või vähemalt näitavad nad oma uut nägu.

Ilmad on praegu nii soojad, et päeval ei taha küll õues mitte midagi teha. Eile sõitsime hoopis minu vanemate juurde külla ja tõime sealt hulga kive kaasa. Kividel on oma otstarve olemas, kuid selleks, et planeeritu kõik tehtud saaks, on neid veel märksa rohkem vaja. Algus on siin:

DSC_2791-1-2

Reisimise vahepala

Kahe reisi vahel on õige aeg heita kiire pilk oma aeda. Hommikul oli muru veel niitmata, kuid päeva jooksul sai see niidetud. Samuti sai päeva jooksul rohitud ja kobestatud liiliate peenar ning kuna sel aastal on igasugu kahjureid ja haigusi rohkem kui muidu, siis sai liiliate peenar ka tuhaga ära multšitud. Osadel liiliatel on hahkhallitus kallal, kuid õnneks mitte kõigil. Õigel ajal ei olnud mul aega nendega tegeleda ja neid pritsida. Nüüd pean lootma, et tuhast on mingigi kasu. Vähemalt on liiliad sõna kuulanud ega ole meie Berliini-reisi ajal ära õitsenud. Lubasin neile ju, et niida kõik jalapealt maha, kes vahepeal julgevad ära õitseda.

Tokkroosid on nii pikaks kasvanud, et varjavad altpoolt aiast juba pea kogu vaate ülemisse aeda. Suhteliselt keeruline on niimoodi aiast ilusaid üldvaateid saada.

 

Liiliaid juurde

Küll on ikka tore kui on aiandushuviline õde. Sain õelt tervelt seitse uut liiliat ja leidsin neile eile peenras kohad. Esimesed neli on siin:

DSC_0255

Teised seekord pildile ei pääsenud. Peale liiliate istutasin ka suvelilli. Külvasin ju mingil hetkel nii rõngaslilli, salviaid, ilunõgest kui ka teisi lilli. Saab näha, mis neist tuleb.

Liiliapeenra transformeerumine

Viimase nädala jooksul olen mütanud liiliapeenra muutmise kallal. Enne päris sirge servaga peenrast sai mõnusa kaarega peenar. Tänu sellele on peenras nüüd palju rohkem ruumi ja üldmulje on kuidagi mahedam. Kolisin vanast peenrast üle kõik liiliad. Nad ei ole nüüd muidugi enam nii ilusti rivis, et neid saaks järjest üles loendada.

Kivimüüri taha, kus varem oli osa liiliaid, kolisid nüüd aga hoopis sinised siberi iirised. Need olid ka nii puntrasse kasvanud omadega, et mul pole õrna aimugi, kui kaua nad juba seal ühe koha peal kasvanud olid. Igatahes sain sealt lausa seitse korralikku nutsakat iiriseid. Ma polegi varem kunagi siberi iiriseid ümber istutanud, loodan, et nad jäävad oma uue kohaga rahule. Loogiliselt võttes peaks seal märgatavalt vähem tigusid olema.

Enne iiriste ümberkolimist pidi ka kontpuu oma kohta vahetama, sest seal, kus ta varem asus, ei meeldinud ta mulle üldse. Ta jäi lihtsalt ette. Nüüd istutasime ta sinna nurka, kus meil on mõned väikesed okaspuud ja ka näiteks forsüütia.

Täna hüppasime korraks Juhani juurde sisse. Ootasin juba kannatamatusega, millal neil rohkem lillesibulaid müügile tuleb. Täna oli neid seal piisavalt. Kuna mul on liiliate ja tulpide peenras nüüd ju piisavalt ruumi, oli minu tähelepanu suunatud peamiset tulpidele. Meiega tuli kokku kaasa lausa viis sorti:
Pop up Yellow – 45 cm
Carribean Parrot – 50 cm
Blue Parrot – 50 cm
Bleu Amaible – 60 cm
Green star – 45 cm

Jaani tähelepanu püüdsid nartsissid ja ka neist tulid mõned meiega kaasa:
Tricollet – 35cm
Vanilla Peach – 35 cm

Peale selle ostsime ka ühe koerahamba nimega “White beauty”. Mul pole kunagi varem ühtegi koerahammast olnud. Eks vaatame ära, mis temast saab.

Loodus on imeline

Täna hommikul sõitsin tööle ja nägin tee ääres viljapõllu peal kappamas suurt põdrapulli. Lausa kahju oli, et fotoaparaati kaasas ei olnud. Nii väga oleks tahtnud üritada seda meeleolu pildile püüda. Kas midagi välja ka oleks tulnud, selles ma kahtlen, kuid nii silm, käsi kui ka tunne tahavad ju harjutamist.

DSC_5185v

Kui pärast tööd koju jõudsin, oli väljas küll kergelt vihmane, kuid Juss tegi nägu, et tahab õue. Tegin talle terrassile viiva ukse lahti ja sealt põrkas rahe tuppa. Väga lahe! Haarasin kohe fotoaparaadi ja klõpsisin erinevaid motiive. Terrassi põrand oli märg, aga keda see segab kui ise saab tooli peal istuda ja fotokas on statiivil? Loomulikult läksid enamik pilte aia taha, aga see ei kurvasta mind üldse. Nautisin lihtsalt seda tegevust ka vihma ning rahe segu. Mulle meeldib vihm! Tõesti meeldib. Muidugi ei meeldi vales riietuses vihma käes külmetada, aga lihtsalt vihma nautida meeldib väga!

Pärast vihma tuli jälle päike välja, kuid vikerkaart seekord ei olnudki. Neid on sel aastal nii palju olnud, et olen juba harjunud pärast vihma aknast välja vaatama ja pilguga vikerkaart otsima.

Viimasedki liiliad olid täna oma õied avanud. Üks on Cherbourg ja teine on see tundmatu, mille paki peal oli kirjas Time Out.

 

Page 1 of 2

Powered by WordPress & Theme by Anders Norén