Nurmnelk
Teda soovitatakse kasvatada kehva mullaga kohtadel suuremate rühmadena või siis väiksemate padjanditena kiviktaimlates. Mingil juhul ei maksaks aga üle pakkuda nurmnelgi väetamisega. Viljakal mullal hakkab ta liiga vohama, mistõttu taimed venivad välja, muutuvad lopsakaks ja kukuvad ümber. Ka ei ole neil siis nii palju õisi kui kehvemal pinnasel. Niisiis, et nad oleksid ilusad, peavad nad saama kehva liivakat või veidi savikat mulda, kuid peale selle armastavad nad väga ka päikest.
Ema juurest.
Habenelk
Habenelgi varred on sirged ja tugevad ja nagu teistelgi nelgilistel, sõlmekohtadelt paksenenud. Varrel vastakuti ja paarikaupa asetsevad lehed on lansetjad või süstjad. Taime kõrgus jääb olenevalt sordist vahemikku 20-70 cm. Kuni 2 cm läbimõõduga liht- või täidisõied on koondunud kännasjasse õisikusse, mille läbimõõt jääb vahemikku 8-12 cm. Meeldiva aroomiga õite värvus varieerub sordist olenevalt laiades piirides – on valgeid, erinevat tooni roosasid ja punaseid ning mitmevärviliste õitega sorte.
Habenelgid eelistavad küll viljakat mulda, kuid see peab olema kerge, liivasegune ja vett hästiläbilaskev. Raskes, happelises mullas, kuhu kogunevad lisaks ka lumesulamisveed ja vihmaveed ei pea taim kaua vastu ja läheb välja. Ka tuleks taimed istutada päikeselisele kasvukohale, liiga varjus kasvades kannatab õitsemine.
Kohalik
Sulgnelk
2016, Alli Estorn
