Pildikesi elust enesest

Kuu: september 2016

Kõlakojad metsas ja kanjon

Eile oli ilus päikeseline päev ja me otsustasime natuke ringi sõita. Pärast Disainiööd tahtsime kindlasti ära käia Võrumaa metsades ja ise üle vaadata metsas asuvad kõlakojad. Leidsime need tänu RMK veebilehele ja viitadele väga kergesti üles. Tundus, et kõlakojad on väga populaarne vaatamisväärsus, sest enne meid oli seal üks seltskond ja pärast meid tuli kohe kaks seltskonda. Meil õnnestus sealset olustikku täitsa kahekesi nautida.

Tagasiteel käisime Hinni kanjonis. Täitsa uskumatu, milline loodus Eestis on!

Külalised aias

Mõned sõbrad

Nunnu

Käisime eile külas. Seal kasvab üks täiega nummar kuts, kellel on nii palju energiat, et tema pildile saamiseks tuli ta kõigepealt ära väsitada. Muidu jäid pildid udused.

Natuke füüsikast ja astronoomiast

Tegelikult fotograafiast ka, sest tahtsin siia kirja panna valgetasakaalu väärtused, millega taevast pildistada.

Ilma Kuu valguseta tähistaeva valgustemperatuur on 2600-3000K. Kuuvalgus on sõltuvalt faasist meie oludes 4000-4400K. Päikesevalgus 5600K. Loojangud 6500-9000K.

Et ma enam ära ei unustaks, kui näiteks virmalisi pildistama lähen.

Advanced Styling with Responsive Design

Just sellise pealkirjaga kursus sai eile õhtul Courseras lõpetatud. Seekord räägiti muutuvatest mõõtühikutest (fluid measurements), meedia päringutest, veebilehtede disainimisest (wireframeshowcase.com), raamistikest ja eriti Bootstrapist (getbootstrap.com)

screenshot-at-sep-07-20-24-42

Fantastiline õhtu

Eile pärast tööd üritasin kodus veel natuke lillepeenart kaevata, aga tohutu pilv tegi kogu maailma pimedaks ja sääsed korraldasid ka mulle kallaletungi ning ma kolisin tuppa ära.

Varsti märkasin, et õues on imeilus, sest päike oli veel enne loojumist välja tulnud ja kuldas kogu aia üle. Toas laua taga istudes ei näinud ma esialgu päris hästi kõike seda ilu, aga kui Jaan saunavihad akna eest tuppa tõi, siis võisin segamatult õue vahtida. Juss võiks akna pealt oma käpajäljed ka veel kokku korjata, siis oleks eriti tore, aga noh, see on tema “käpakunst”.

Kui väljas oli juba peaaegu pime, märkasin punakat kuusirpi otse üle jõe puude taha vajumas. Kui sellist vaadet pakutakse nii, et ole ainult mees naine ja mine too see foto terrassilt ära, siis ei saa seda ju tegemata jätta. Käisin terassil pilte tegemas nii telekonverteriga kui ka ilma. Vaade oli lihtsalt lummav.

Seejärel avastasin, et Facebooki virmalisteseltskond on juba kuuendat õhtut järjest elevil ning kuigi oli juba aega magama minna, otsustasin ka veel korraks jalad selga võtta ja jõe ääres ära käia. Esimesena nägin paksu udu ning arvasin juba, et ega seal midagi rohkemat olegi. Tegin mõned pildid ja seal oli roheline kaar täitsa olemas. Selline madal ja natuke igav. Klõpsisin nii ja teisiti pilti teha, vahepeal Suurest Vankrist ja vahepeal Linnuteest ja sekka virmalistest ka. Natuke igav oli ja mõtlesin, et peaks ikka tuppa ära minema, sest järgmisel päeval on vaja ju jälle tööle minna, aga jäin veel natuke viivitama sinna. Ja siis see algas! Vaatemäng oli vägev!

Värisevate kätega otsisin kaamerast kohta, kust sai seda intervallvõtte peale panna. Samal ajal tegin kiireid arvutusi, kui suur intervall peaks olema ja mitu võtet ma teha lasen. Järgmise päeva tööpäev vasardas ikka kuklas. Sain kaamera tööle ja jooksin ise korra tuppa, et Jaanile ka teada anda, sest telefoni mul kaasas ei olnud. Pärast lihtsalt seisin kaamera kõrval ja nautisin, nautisin, nautisin. Palja silmaga oli näha nii virmaliste veiklemine kui ka sambad. Imeline!

Ja kõige lõpuks kohtusin aias siiliga.

Õpime fotograafiat

Et meelest ei läheks ja link ära ei kaoks:

Täiesti tasuta kättesaadav korralik ingliskeelne digifotograafia kursus asub siin: https://sites.google.com/site/marclevoylectures/home

Lisaks on Petapixeli lehel terve nimekiri tasuta kursusi: http://petapixel.com/2014/07/03/best-free-online-photography-courses-tutorials/

 

Don’t make me think!

Just sellise pealkirjaga raamat sai mul eile loetud. Raamat rääkis veebilehtede kasutatavusest.

Mis on kõige olulisem asi, mida peaksin tegema, kui tahan olla kindel, et mu veebileht või äpp on kerge kasutada? Vastus on väga lihtne: Ära pane mind mõtlema! Kõik, mis vajab mõtlemist, võib olla inimeste jaoks eemaletõukav või hirmutav. Kui tegemist on klikitava nupuga, siis olgu see selgelt arusaadav. Elulised faktid:

  1. Inimesed ei loe veebilehtedel kõiki tekste, vaid pigem skaneerivad pilguga üle lehe ja otsivad endale huvipakkuvaid märksõnu, teemasid.
  2. Me ei tee optimaalseid valikuid, me valime esimese, mis tundub meile rahuldav ja piisav. (Gary Klein “Sources of Power: How People Make Decisions”). Põhjuseid on mitu. Esiteks on meil alati kiire. Teiseks ei ole valesti valimine karistatav, sest veebilehitseja ‘Tagasi’-nupp on käeulatuses. Kolmandaks ei pruugi ka valikute põhjalikum kaalumine meie otsuste tulemusi parandada. Ja neljandaks – arvamine ongi lõbusam.
  3. Me ei mõtle välja, kuidas asjad töötavad. Me vingerdame end läbi. Ja me saame hakkama. Väga vähesed inimesed loevad kasutusõpetusi.

Veebilehte disainides:

  • kasuta tavasid

Kui sa ei kasuta tavasid, siis pead olema kindel, et see, millega sa tavad asendad, on nii selge ja ise-enesest mõistetav, et õppida ei ole vaja või annab nii palju lisaväärtust, et väike õppimine ei tee paha.

  • loo efektiivseid visuaalseid hierarhiaid

Mis on oluline, olgu suurem! Mis kuuluvad omavahel loogiliselt kokku, olgu visuaalselt ka sarnased.

  • jaga lehekülg selgeteks osadeks
  • tee väga selgeks, mis on klikitav

Inimesed otsivad elementide/asjade välimusest vihjeid, kuidas neid kasutada. (Don Norman “The Design of Everyday Things”)

  • loobu tähelepanu häirivast
  • vorminda lehe sisu nii, et seda oleks kerge skaneerida

Pealkirjad, nummerdatud/nupukestega nimekirjad. Väga oluline: pealkiri ei tohi kusagil ‘hulpida’, vaid peab olema järgnevale tekstile lähedal. Lõigud olgu lühikesed. Olulised märksõnad paistku silma. (Ginny Redish “Letting Go of the Words”)

Caroline Jarret, Gerry Gaffney “Forms that Work: Web Forms for Usability”

Jäta ülearused sõnad välja!

Menüüd võiks koosneda vaid neljast-viiest elemendist.  Kui neid on rohkem, kipuvad külastajad juba ära eksima. Kõik vähemtähtsad lingid võiks olla jaluses.

Enamik veebikasutajaid eeldavad, et lehe ülaservas vasakul on nö lehe ID, mis on oma olemuselt nupp, millel klikkimine viib esilehele. Paljude kasutajate jaoks on esmatähtis leida otsingulahter. See peab olema võimalikult lihtne ja tavapärane. Otsitakse sõna “Search”, seepärast tuleks hoiduda kasutamast sõna “find”. Kui “Search” on kasutuses otsingulahtri sildina, võiks nupul kasutada sõna “Go”, aga sinna sobib ka väike luubi märk.

Igal lehel olgu nimi (nagu igal tänavalgi)! Ja see nimi peab vastama lingile, mida klikiti.

Sakid on head! Kui kasutad sakke, siis parasjagu aktiivne sakk peaks olema teistest erinev ja lehega ühendatud (st lehe ja saki vahel ei tohiks olla eraldavat joont).

Mõtle kõigi nende punktide peale, mida esileht peab mahutama:

  • Lehe identiteet ja missioon. Mis leht see on, miks ma peaks siin olema?
  • Lehe hierarhia. Millist sisu võin siit leida ja mida ma siin teha saan ja kuidas see kõik organiseeritud on. Navigatsioon.
  • Otsing.
  • Isutekitajad. Nagu ajakirja kaas, mis tekitaks isu teada saada, mis kõik veel sees leidub.
  • Sisu promo – uusim, parim ja populaarseim sisu nagu kõige loetumad jutud ja parimad pakkumised.
  • Detailide promo – kutsuvad mind tutvuma lehe teiste osadega ja proovima teisi detaile.
  • Ajakohane sisu – et ma tahaks pidevalt sellele lehele tulla, peaks miski seal pidevalt uuenema. Külastajale peab lehelt näha olema, et see ei ole hüljatud ning info ei ole vananenud.
  • Pakkumised
  • Otseteed kõige populaarsemate osade juurde
  • Registreerimine – kui lehel kasutatakse registreerimist peaks selleks esilehel lingid olema; samuti sisselogimiseks.

 

Powered by WordPress & Theme by Anders Norén