Jaan õppis koolis origamit ja kirigamit. Esimese hooga ei vaimustanud mind kumbki eriti. Origamit olen lapsena päris palju teinud, kuigi ma siis ei teadnud, et see on origami, vaid minu jaoks oli see lihtsalt paberist voltimine. Isegi mingi selline raamat oli olemas. Kirigami tundus veel igavam. Kui me aga ühel õhtul tema kirigami tööst fantastilisi fotosid tegime, tundsin, et tahan ka seda proovida. Vaatasin internetist igasuguseid variante, salvestasin endale mõned arvutisse ja plaanisin neid lõikama ja voltima hakata. Nägin seal ka õnnitluskaarte ning mul tekkis idee ühele armsale töökaaslasele midagi sellist teha. Alguses otsisin sobivat lõiget, kuid ükski ei tundunud päris õige. Lõpuks otsustasin lõike hoopis ise teha. Esimese kohta sai minu meelest päris hea.
