Krakow on vist ilusaim Poola linn, kus ma käinud olen. Jõudsime sinna seekord läbi paksu udu. Vahepeal ei olnud kiirteel eriti midagi näha. Õhtu Krakowis oli vihmane. Sellest hoolimata jalutasime natuke jõuluturul ringi ja nautisime jõulukuuske. Kahjuks oli Püha Adalberdi kirik suletud ja jumalateenistusel jäi seepärast käimata. Kuusk olevat väidetavalt selle aasta maailma kümne ilusama jõulupuu hulka valitud. Seda sai ka vist tõesti igast küljest pildistatud.

Krakowi jõuluturg on igal aastal väga ilus ja see aasta ei ole erand. Igasugu kommi, nänni ja liha oli seal. Mina muidugi olin unustanud zlotte kaasa võtta, aga võib-olla oligi nii parem. Ei tekkinud erilist ahvatlust raha kulutada. Hiljem selgus, et osad müüjad olid nõus ka eurosid vastu võtma.

Turuplatsi servades on väga palju vahvaid söögikohti, kus päris mitmetes mängis elav muusika. Lisaks olid olemas ka nö välikohvikud ehk klaasseintega ümbritsetud varjualused, milles olid soojendajad. Päris huvitav idee, aga me eelistasime siiski elavat muusikat. Turuplats olevat üks suuremaid keskaegseid platse Euroopas ning platsi keskel asuv turuhoone lausa maailma esimene ostukeskus (ehitatud 14. sajandil).

Ööbisime seekord hotellis Francuski. Üldiselt tore hotell, pisut retrohõnguline, kuid kui see sobib, siis kõik muu tundus vahva. Mul näiteks oli seal samahästi kui terve korter. Toast pilti küll ei teinud, aga püüan kirjeldada. Uksest sisenedes oli koridor, milles üle minnes oli väike elutuba, kus oli kirjutuslaud, istumisnurgake ja minibaar. Järgmine uks edasi viis magamistuppa, kus oli mõnus suur voodi ja vahva tualettkaud. Nii magamis- kui elutoas oli teler (vanakooli versioon). Magamistoast pääses rõdule, kust avanes vaade vanalinna ümbritsevale pargile (vallikraavile?). Teine uks magamistoast viis tagasi koridori ja otse üle selle oli vannituba. Ja milline! Seal oli nii palju ruumi, et oleks võinud tantsu lüüa. Mõnel ei ole tuba ka nii suur. Muidugi, uksi oli selles elamises natuke palju. Need jäid ette ja ma suutsin sõrmed vannitoa ja magamistoa uste vahele jätta. Õnneks polnud lugu väga hull.

Hotell asus Florianska värava läheduses. Florianska värav pärineb aastast 1307 ning see oli linna peamine sissepääs. Värava vastas asub Krakowi barbakaan, mis lisati linna kaitserajatistele 15. sajandi lõpus. Barbakaani ja Florianska värava vahel oli tõstesild.

Pärast sööki tegin veel ühe jalutuskäigu vanalinnast välja. Alustuseks hulkusin niisama natuke ja siis jõudsin Grunwaldi monumendi juurde, mis nagu hiljem selgus, on Kuningliku tee ametlik alguspunkt. Sellest ei teadnud ma sel hetkel muidugi veel midagi. Monument tähistab Grunwaldi lahingut (1410), milles võitlesid Poola-Leedu ühendatud jõud Saksa-Preisi teutoonide vastu. Monumendi otsas hobusel istub Poola kuningas Wladyslaw Jagiello. Ees on tema nõbu Leedu prints Vytautas ning lamab teutooni ordu langenud juht Ulrich von Jungingen. Monumendi originiaali autor oli Antoni Wiwulski, kuid natsid hävitasid selle monumendi Teise Maailmasõja ajal ning praegune koopia on tehtud algupäraste jooniste järgi 1976. aastal

Järgmisena püüdis mu tähelepanu Słowacki teatrihoone. See paistis juba kaugel väga suursugune.

Kõndisin veel edasi, kuid mingil hetkel tundsin, et tuul lõikab läbi teksade ja väga kaugele enam ei tahakski jalutada. Võtsin suuna uuesti vanalinna ja jõudsin väiksele turuplatsile. Sealt kõndisin turuplatsi kaudu jälle Francuski hotelli.

Hommikul lennujaama sõites oli ilm väga udune. Ka lennukist avanesid ilusad vaated, aga midagi asjalikku kahjuks pildile ei saanud.