Nõlva

Pildikesi elust enesest

Kuu: november 2015

Makramee käevõru

Ma olen alati öelnud, et kunstnik ma ei ole, aga tubli käsitöölase ehk annab välja. Nii ka seekord. Jälle Internetist näpatud kellegi teise idee. Jah, mitte 100% järgi tehtud, aga vastavalt oma võimalustele.

Esimene lumi rohelisel aasal

Tänapäeval on mõnes mõttes elu lihtne, aga mõnes mõttes jälle jube keeruline ja põhjuseks on see, et Internet on ilusaid mustreid täis. Tegin endale hiljuti käesoojendaja ja sellest jäi väga palju lõnga järele. Ilus lõng, lausa kahju oli seda sahtlisse ära panna. Tegemist oli Novita rohelisekirju huurre lõngaga (84% akrüüli, 8% mohääri, 8% villa) Ju ma siis alateadlikult otsisin, mida sellest lõngast teha. Igatahes jäi mulle silma üks heegeldatud rätt, mida mul oli vaja kohe tegema hakata. Harutasin vist küll sada üks korda, sest suutsin pidevalt mustri ära unustada ja pärast läks sabade peitmiseks umbes kaks tundi. Rätiku nimi on “Esimene lumi rohelisel aasal”.

Lumi!

Täna hommikul sai auto pealt lund maha pühkida!

Natuke ilmajuttu ka

Eile õhtul räägiti uudistes sellest, et Tallinn-Narva maanteel on lumi ja kusagil Harjumaal oli ka lumi maas. Meil ei ole siiani veel midagi olnud. Täna hommikul ei olnud isegi mitte kogu maa hallaga kaetud, kuid aiaservades midagi leidus. On olnud hämmastavalt soe ja pikk sügis. Siiani on ainult mõned korrad hall maas olnud ja enamasti on päeval lausa 4-5 kraadi sooja olnud.

Rõõmsam makramee

Eelmine makramee kaelaehe sai väga sinine. Seekord tegin pisut päikeselisema versiooni. Mingil moel tuletab see värvikombinatsioon mulle Jamaikat meelde, kuigi pruuni neil ju ei ole.

Vilditud kott

Selline asi sai valmis:

Makramee lilleke

Eile alustasin ja täna lõpetasin ühe väikese makramee lillekese. Pean servade viimistluse peale veel natuke mõtlema, praegu jäävad need natuke karvased. Iseõppijate värk – kõik tuleb omal nahal ära proovida.

Vahatatud nöör

Eelmise nädala lõpus saabus minu Hiinast tellitud vahatatud nöör. Värvivalik on mul nüüd päris hea. Nii hea, et tekib lausa otsustamatus, mida nüüd küll kokku sõlmida. Lõpuks leidsin siiski ühe motiivi õpetuse ja proovisin selle järgi teha. Õpetuses olid lausa nööride pikkused antud, aga tagantjärele tarkusena võin öelda, et enamus olid puusse ja ma pidin neid jätkama.

Virmalised lõunas!

Jalutasin kaameraga õue ilma, et oleks erilist lootust olnud virmalisi näha. Põhjapoolne taevas oli juba enne täiesti pilves. Aga ei saa ju proovimata loobuda. Vahtisin tükk aega põhja poole, aga seal oli väga pime ja silmad ei tahtnud kuidagi harjuda. Igavledes keerutasin end kohapeal ja järsku keerasin kaamera kiiresti lõunasse. Just, seal nad olidki! …

…Või siiski mitte. See oli tegelikult mingi pilvedel peegelduv valgus, mis tuli maast. Kahju!

Õunamuffinid

Sel sügisel olen korduvalt teinud õunamuffineid. Tõesti korduvalt. Oleks aeg see retsept siia kirja panna, et ei peaks iga kord kusagilt otsimas käima.

150 gr toatemperatuuril võid
170 gr suhkrut
2 muna
240 gr nisujahu
3 tl vanillisuhkrut
1 tl kaneeli
1 tl küpsetuspulbrit
400 gr puhastatud õunatükke
100 ml piima

Või ja suhkur tuleb vahule lüüa, munad juurde vahustada. Lisada kuivained (segada omavahel). Segada. Õunad ja piim juurde valada ja kergelt segada. 225-kraadises ahjus 15 minutit küpsetada. Saab täpselt ühe pannitäie ehk 12 muffinit. Peale võib puistada pisut pruuni suhkrut.

Powered by WordPress & Theme by Anders Norén