Pildikesi elust enesest

Kuu: august 2015

Hommik Võnnu lähistel

Täna hommikul tahtsime jälle kuud pildistada ja leidsime, et kella viie paiku peaks kuu olema Võnnus kiriku kohal. Kõrgust muidugi ei osanud arvestada ja nii juhtuski, et mingit super-kuu pilti me ei saanud. Saime hoopis midagi sellist:

Pärast läksime Lääniste mäele ja plaanisime tõusvat päikest pildistada, aga jälle läks teisiti. Või noh, seekord ei jäänud päikesetõus ka pildistamata, aga esimese hooga sai kogu meie tähelepanu endale hoopis Veenus.

Seisime seal mäe otsas tükk aega. Pärast saime päikese ja udu ka pildile. Kuud rohkem pildile ei saanud, sest taevaserv oli juba pilves. Vaatamata varasele hommikutunnile sõitsid meist isegi mõned autod mööda. Kui koju sõitma hakkasime, oli üks autotäis noori sealsamas mäe peal oma kraami lahti pakkinud ja vaatles linde. Igal ühel oma hullus.

Amatöörastronoomia algkursus

Eelmisel nädalavahetusel käis Jaan Tartu Ülikooli amatöörastronoomia algkursusel. Tema kirjelduse põhjal sain aru, et sada protsenti rahule ta sellega ei jäänud. Kõige rohkem puudust tundis ta konkreetsusest. Teine päev oli pisut parem ja ta sai mõningatele oma küsimustele vastused. Lisaks teoreetilisele osale tehti kursusel ka pilte kuust ja päikesest.

Pärast seda üritasime koduste vahenditega kuud pildistada. Panime oma fotokale pika toru (Tamron 70-300) ja telekonverteri ette ja asusime asja kallale. Mõned pildid tegime alles sel nädalavahetusel:

Ilusad õhtud

Viimased õhtud on olnud tõeliselt kaunid. Kuu valgustab maad, jõe kohal on udu ja eile oli ka virmaliste kuma näha.

Emajuur

Kunagi kui meil siniseõieliste lillede vaimustus peale tuli, siis ostsime endale ka emajuure ‘True Blue’. Esimesel aastal kasvas see päris ilusti. Teisel aastal aga jäi varju ega suutnudki õitseda. Eelmisel aastal istutasin ta siis uuesti ümber ja sel aastal rõõmustab ta meid jälle õitsemisega.

DSC_0088-1-2

Aiasõbra kodulehelt lugesin, et emajuured on küllaltki nõudlikud aiataimed ning vajavad viljakat, parasniisket, kuid samas kergemat, vett hästi läbilaskvat neutraalset mulda ja enamasti päikeselist kuni poolvarjulist sooja kasvukohta. Väidetavalt on emajuured pikaealised taimed, kuid ümberistutamise ja paljundamise suhtes tundlikud. Meie emajuurele oli igatahes ümberistutamine ainult kasuks, sest eelmises kohas jäi ta liialt varju.

Kui kass on nunnu

Vot nii juhtub, kui kass arvab, et ta on ka täiesti poristest käppadest hoolimata nunnu-kiisu ja ronib voodisse magama:

DSC_1046

Google arvab

Google arvab aeg-ajalt, et minu tehtud pildid vajavad natuke töötlemist. Täna tegi Google mulle sellise pildi:

DSC_1053-EFFECTS

Siilikübarad

Praegu on siilikübarate kõrgaeg. Mul on nendega natuke imelik suhe. Minu lapespõlvekodus siilikübaraid ei kasvanud, aga ma mäletan neid väga eredalt naabrite aiast. Nüüd olen üritanud neid ka enda aeda tuua, kuid ma ei saa täpselt aru, kas me sobime või mitte. Päris mitmed neist on lihtsalt ära kadunud. Mõned neist ikkagi õitsevad ja kasvavad päris kenasti. Seepärast tegin neile eraldi lehekülje siia.

DSC_0103-Edit-1-2

Iirised

Iiriste peenar oli üks esimesi peenraid, mis meil siin tehtud sai. Käesolevaks aastaks oli peenar juba liiga tihedaks kasvanud. Õiteilu oli veel korralikult, aga normaalselt rohida enam ei saanud. Seepärast oli juba kevadel selge, et augustis läheb kaevamiseks-lõikamiseks-istutamiseks. Ja täpselt seda kõike olen ma nüüd vist juba kokku kaks nädalat teinud. Põhjus selles, et täiskasvanud peenralt tuli korralikku istutusmaterjali nii palju, et samasse peenrasse oli neid võimatu ära mahutada. Ma ei tahtnud ju ka sellist peenart teha, mida kohe jälle peaks ümber tegema hakkama. Järelikult tuli üks peenar lisaks teha. Kaevasime alumisse aiaossa ümmarguse peenra nii, et kunagine tüviroos jäi täpselt peenra keskele. Kunagi on plaanis see roos hoopis päikesekella vast välja vahetada.

Mooste mõis

Pärast Räpina mõisa külastamist tahtsime koduteel läbi käia ka Mooste mõisast kuna ka see osales Unustatud mõisate mängus. Kujutasime endale ette, et meile näidatakse mõisa peahoonet, kuid kohale jõudes selgus, et seal oli hoopis mingi pillilaager. Enne kui me sellest aru saime, kappasime muidugi juba hoonesse sisse, sest uksed olid ju avatud. Seal aga leidsime, et kõik kohad olid hoopis magamiskotte täis ja seepärast me eriti rohkem ringi vaadata ei saanud. Ei sobi ju teiste magamistuppa sisse ronida.

Räpina kirik ja mõis

Eile oli taas üks Unustatud mõisate päev. Tahtsime end veidi tuulutada ja võtsime suuna Räpinale. Seal oli Teeliste kirikute raames avatud ka kirik, seepärast astusime kõigepealt sinna sisse. Tegemist on väga ilusa kirikuga. Eriti hästi meeldis meile laekonstruktsioon.

Pärast kirikus jalutamist läksime edasi Räpina mõisasse ehk Sillapää lossi. Seal asub praegu muusikakool ja mõned ruumid on eraldatud muuseumile. Liitusime seal mingi grupiga, kellele giid parasjagu ekskursiooni tegi. Onu rääkis palju ja vahepeal kippus natuke igavaks minema. Tagantjärele võib öelda, et Muuga mõis on palju uhkem, aga Räpinal on nimi lihtsalt kuulsam. Räpinas oli rahvast võrreldes Muugaga väga palju, aga näha oli tegelikult vähem. Nii nagu Muugalgi, oleme ka Räpinas pargis mitmeid kordi jalutamas käinud ja seepärast seekord ei viitsinud.

Pärast lossi külastamist sõitsime hoopis korraks õigeusu kiriku juurest läbi, et ka see pildile püüda.

Äike

Eile õhtul oli äike. Kuna meil oli sellega seoses ka elekter ära, siis nautisime kogu perega terrassil vaadet. Kahjuks väga palju välku näha ei olnud. Oli pigem kuma. Ilus oli sellegipoolest.

Luunja karikas

Hobused on elegantsed loomad – vaevalt, et keegi vaidlema tuleb. Olen juba pikka aega mõelnud, et tahaks üritada hobuseid pildistada, kuid siiani olen hobuseid nähes ainult autoaknast kael õieli vahtinud. Kui selleaastasest Luunja karikast kuulsin, siis panin selle endale kohe märkmetesse. Eriti palju reklaami sellele üritusele ei tehtud ja seepärast oli seal ka suhteliselt vähe pealtvaatajaid, aga võib-olla oli nii isegi parem. Seda vähem jäi inimesi kaadrisse. Olin sisemiselt valmis selleks, et ükski pilt ei tule piisavalt ilus, et seda kellelegi näidata julgeks, aga õnneks nii hullusti ikka ei läinud. Kuigi ühtegi super-saavutust ei ole, kannatavad pildid vaadata küll. Tubli kolm!

Kõigepealt pildid minu absoluutsest lemmikpaarist – Liina Helstein oma hobusel ZITACO M:

 Peale lemmikpaari leidsin endale ka lemmikhobuse. Ta on lihtsalt ilus – DAYTON P:

Mõned hobused said ainult ühe korra parkuuri läbida ja mõni katkestas sellegi sõidu:

Teised aga olid piisvalt kiired ja veatud, et saada ka järgmisse ringi ehk ümberhüpetele. Nende hulgas oli ka Liina Helstein oma ZITACO M-iga ja Vital Dziundzikau DAYTON P-ga, aga kuna nad oli ka mu lemmikud, siis ma muidugi pidin need pildid ettepoole tõstma.

Rainer Hõim ja Odin:

Katrin Pill ja Roos:

Tiit Kivisild ja Donna-Paola:

Urmas Raag ja Carlos:

Rein Pill ja Sinequamon:

Ja kõige lõpuks muidugi võitjapaar: Urmas Raag & Ibelle van de Grote Haart:

Abiline

Minu tänaõhtune abiline lillede kastmisel oli see tore tegelane:

DSC_9141-Edit-1-2

Muuga mõis

Muuga mõis on koht, kus oleme juba mitmeid kordi jalutamas käinud. Tegemist on Jaani esimese kooliga ja esimene kord jalutasime seal koos ühel külmal novembripäeval 2011. aastal. Teist korda käisime seal eelmise aasta juulis, sest jahtisime Vikipeedia jaoks vajalikke fotosid. Mõlemal korral saime ainult pargis jalutada. Sel aastal aga osales Muuga mõis Unustatud mõisate projektis ja meil oli kohe selga, et seekord tuleb siis mõisa ka seestpoolt vaadata.

Uksel võtsid meid vastu kolm agarat poisikest, kellelt saime pileti osta. Ma küll ei saa aru, miks kaks täiskasvanut peaks kahepeale 4 eurot maksma, aga pere käest küsitakse 3.50, aga olgu pealegi, me ei hakanud poistega vaidlema. Poisid kutsusid meile giidiks ühe tütarlapse, kes hoiatas kohe, et temast võib vahepeal raske aru saada olla, sest ta räägib kiiresti ja segaselt, aga mind see küll ei seganud. Tüdruk oli täiesti oma ülesannete kõrgusel. Oskas vastata meie küsimustele ja esitas ka ise küsimusi. Väga tore ekskursioon oli.

Ja milline mõis! Olen ise ka nö mõisakoolis käinud, aga nüüd tagasi vaadates oli minu kool ikka täiesti tavaline maja. Muuga mõis seevastu on uhke ja võimas.

Powered by WordPress & Theme by Anders Norén