Pildikesi elust enesest

Päev: 19. juuli 2015

Altja, Veltsi, Äntu

Kuna Altja oli vaid nelja kilomeetri kaugusel Vihulast, siis tuli seal loomulikult ka ära käia. Kunagi algkooli aegadel käisime klassiga Lahemaal ekskursioonil, aga tookord me Altjas ei käinud. Samas olin juba siis näinud pilti Altja suurest rändrahnust ja kuulnud sealsest kalurikülast. Nüüd oligi aeg seda kõike oma silmaga näha.

Pärast väikest jalutuskäiku Altjal asusime koduteele, aga ega see ei tähenda kohe, et peab silmaklappidega kõige otsemat teed koju sõitma. Tühjagi! Järgmine peatus oli meil Veltsil. Mulle nimelt meenus, et me pole sel aastal veel eriti Vikipeedia jaoks pilte teinudki. Oi-oi! Pole veel liiga hilja seda viga parandada ja Veltsi tundus just sobiva kohana, sest sealsed mõisahooned on enamasti veel Vikipeediast puudu.

Veidi hiljem jäi meie teele veel üks koht, kuhu olin tahtnud juba ammu minna – Äntu järved. Täpsemalt on seal Sinijärv, Rohejärv ja Valgejärv. Nimede valikust ei saa ma küll päris täpselt aru, sest minu meelest oli Sinijärv kõige rohelisem. Seekord olin mina pika seeliku ja valgete tossudega ning Jaan üldsegi kingadega. Seepärast me eriti pikka matka ette ei võtnud, käisime täpselt nii palju, et kõik kolm järve ära näha. Kunagi aga tahaksime terve 18-kilomeetrise matka ette võtta.

Vihula

Pärast eilset kontserti ei hakanud me enam koju tagasi sõitma, vaid ööbisime Vihula mõisas. Kuigi esimene mulje oli, et parkima me sinna küll ei mahu, polnud sellega tegelikult probleemi. Kuna meie tuba asus Viinaköögis, siis saime ka sealsamas parkida. Tuba oli tõesti superluks. See koosnes elutoast ja magamistoast. Magamistoast läks veel eraldi väike uks … riidekappi. Mul ei ole kunagi varem üheski hotellis nii lahedat riidekappi olnud! Elutoast omakorda viis uks vannituppa, kus oli mullivann. Kuna kontserdi ajal sadas vihma, siis olime päris korralikult läbi külmunud ja kuum vann läks täiega asja ette.

Hommikusööki pakuti peamaja teisel korrusel. Sinna pidime paar sammu jalutama, aga kuna hommik oli ilus ja päikesepaisteline, siis oli see väga mõnus. Hommikusöök mõisa rõdul pole üldsegi paha variant. Päike paistis küll kohati liigagi eredalt, aga sellel suvel on see pigem meeldiv. Pärast hommikusööki jalutasime natuke ka mõisapargis ringi. Väga ilusti korda tehtud kompleks!

Käisime kontserdil

Eile õhtul käisime Rakvere linnuses Evelin Võigemasti ja Raul Ukareda bändi bluusikontserdil. Vihm hakkas sadama enam-vähem kaks minutit enne kontserdi algust. Rahvas üritas hoovi servades vihma eest varjuda. Meie trotsisime vihma ja üritasime keset hoovi vastu pidada. Ega me seal päris üksi muidugi olnud. Mõned inimesed avasid täiesti süüdimatult vihmavarjudki. Uskumatu! Õnneks istusin mina nö väikese vahekäigu kõrval ja nägin ilusti esinejaid. Hoolimata vihmast oli kontsert fantastiline.

Evalin Võigemast & Raul Ukareda Band

Evalin Võigemast & Raul Ukareda Band

Powered by WordPress & Theme by Anders Norén