Nõlva

Pildikesi elust enesest

Kuu: veebruar 2015

Hommikune jalutuskäik

Hommikuti on olnud imeline udu koos jääga kaetud pöösastega, kuid enne tööleminekut ei ole mul aega pildistamisega tegeleda. Rääkisin eile õhtul Jaani ära, et täna hommikul Kiidjärve kanti Ahja jõe äärde jalutama minna. Kahjuks ei olnud tänane hommik piisavalt külm, et pöösad jääs oleks olnud, kuid jalutuskäik kujunes ikkagi päris toredaks. Alustasime Sõnajala lõkkeplatsilt, mis asub sildi põhjal otsustades Sõnajala mäel. Liikusime Ahja vasakut kallast mööda edasi ning jõudsime Palanumäele, mis Vikipeedia andmetel umbes 100 m pikk liivakivi paljand, mis langeb otse vette ning on kuni 8 m kõrge.

Heleeniumid

Lumi on enamasti ära sulanud ja kevadeootus muutub järjest ärevamaks. Olen viimasel ajal terve hulga vanu ajakirju läbi lapanud. Seda küll mitte kevadet ootuses, vaid selleks, et otsustada, millised neist vajavad veel tähelepanu ja millised võib lihtsalt ära anda.

Ühes ajakirjas oli artikkel heleeniumitest.

Heleeniumid on pikaajalised püsililled. Istuta nad päikselisse kasvukohta, toitaineterikkasse niiskesse, vett hästi läbilaskvasse mulda. Heleeniumid ei armasta maad, mis jääb kevadel-sügisel seisva vee alla. Väetamiseks on sobivaim pikaajaline püsililleväetis, üleväetamine võib põhjustada lamandumist.

Heleeniume on mugav paljundada jagamise teel kas kevadel või augusti lõpus, Samuti on soovitav neid ümber istutada ja paljundamiseks jagada iga 4-6 aasta järel. Sobivaim istutuskaugus on 30-50 cm. Talvekindel püsilill, vaid lumeta külmadel talvedel esineb külmakahjustusi. (Kodukiri AED, suvi-sügis 2013)

[singlepic id=1 w= h= float=none]

Internetiturundus

Sattusin mingit internetiturunduse blogi lugema (http://www.learnabouttheweb.com). Leidsin sealt viite ühele päris huvitavale lehele: http://www.wpthemedetector.com/ Selle väikese vidinaga saab vaadata, millist wordpressi teemat mingi veebileht kasutab.

Teine päris huvitav leht on: http://www.similarweb.com Sealt saab vaadata liiklust enda valitud veebilehel.

Järelkorjaja?

Vot sellise külalise tabasime lindude söögimaja all järelkorjamist tegemas:

Metsas

Tänase päeva esimene osa oli pirukaküpsetamine. Teine osa oli hommikukohv kallite külalistega. Aitäh, et tulite! Ja päeva kolmas osa oli jalutuskäik metsas. Pärast seda on lihtsalt löss.

Päike paistis nii ilusti, et ma ei saanud kuidagi kodus istuda. Samas ei tahtnud ka täpselt sama marsruuti käia, mis eelmisel pühapäeval ette võetud sai. Väike arvutus ja otsustasin teha väikese ringi. Selle algus oli ikkagi sama nagu tavaliselt. Mind üllatas, kui palju teeservi sead üles kündnud olid ja et ma seda eelmisel korral ei märganud. Kas tõesti sadas eelmisel korral nii kõvasti, et ma ei suutnud silmi lahti hoida? Või on need jäljed tekkinud viimase nädala jooksul?

DSC_5195-1-2

Minu lemmik metsalank sätendas täna päikese käes otsekui oleks keegi selle suhkruvaabaga katnud. Imeline!

Mihklimäel jäi seekord jõe äärde minemata, sest sel hetkel kui mina kase otsas samblikke pildistasin, kimas minust mööda mingi auto ja sõitis jõe äärde. Pole viga, ma alles käisin seal. Seekord läksin hoopis otseteed edasi. Päris huvitav on vaadata, kui erinev ilme on metsal erineva ilmaga. Ma polnud varem märganudki, kui palju sipelgate “kinnisvara” seal puude all on. Nüüd ootan huviga, et lumi ära sulaks. Siis saaks vaatama minna, kui palju neid seal päriselt on.

 Jalutasin ja jalutasin ning mingil hetkel avastasin, et tee on jalge alt kadunud. Esimese hooga arvasin, et sealt pole lihtsalt sõidetud ja läksin julgelt edasi. Avastasin metsa alt ämbri. Tegin pilti ja itsitasin oma ette. Siis aga märkasin, et olen ühele majale suhteliselt lähedale jõudnud. Seda ma ei tahtnud ja kiirustasin uuesti veidi mäest ülespoole, et teele tagasi jõuda. Sinnani ei olnud ma veel kaardile vaadanud, nüüd aga tegin selle vea (et see viga oli, sain hiljem teada). Selgus, et olen teelt kõrvale kaldunud ning sinna tagasi jõudmiseks peaksin vasakule hoida. Hakkasin ühte loomarada pidi minema. Kiiresti muutus maapind väga lumiseks, ainus mugava käimise pind tundus jäätunud oja, kuid see jää ei tundunud eriti usaldusväärne ja nii ma siis läbi lume kahlasingi. Hämmastav, et metsas nii palju lund on! Astusin sammu ja vajusin tagumikuni lumme. Proovisin roomata, kuid ka see ei õnnestunud eriti hästi. Vaatasin uuesti kaarti ja see näitas, et olen oma otsitavast teest juba üle läinud. No mis valemiga? Vaatasin natuke ringi ja kujutlesin end edasi roomamas – no ei! Otsustasin hoopis tagasi minna. Kõndisin tagasi traktori jälgedeni, kus olin varem liikunud ja läksin jälgi mööda edasi mõttega, et kusagile need ikka välja viivad. Muidugi viisid. Lõpuks jõudsin ikkagi selle tee peale välja, kuhu olin tahtnud. Isegi jõe äärde jõudsin. Kusjuures, jõgi oli täiesti lahti.

Web 2.0 Tools

Courseras on üks kursus nimega Powerful Tools for Teaching and Learning: Web 2.0 Tools. Päris aktiivselt ma sellel kursusel kaasa ei löö, kuid hoian silma peal. Päris huvitav on teada, milliseid vahendeid tänapäeval kasutada saab.

Huvitavate töövahendite hulka kuulub näiteks http://creately.com. See on selline koht, kus saab teha erinevaid graafikuid. Esmasel vaatlusel tunduvad võimalused täiesti metsikud. Tasuta konto on piiratud 5 avaliku graafikuga. Eks ma vaatan, mis see tähendab.

Teine huvitav tööriist on https://www.stormboard.com. Seal on võimalik läbi viia digitaalset ajurünnakut.

Õppimise neuroteadus

Üks väga huvitav kursus lynda.com-is on The Neuroscience of Learning, mille autoriks on Britt Andreatta.

Mulle ei ole anatoomia kunagi eriti meeldinud ja seetõttu pole ma ka aju ehitusse kuigivõrd süüvinud. Pärast selle kursuse vaatamist aga on minu sõnavaras hipokampus täiesti esindatud. Väidetavalt võib hipokampust võrrelda lühimäluga. Just hipokampus on see, mis aitab inimesel õppida. Hipokampus hakkab tööle ainult siis, kui inimene süveneb millessegi. Õppimise alustamiseks ongi väga oluline süveneda. Eriti pikalt ühe asja õppimisega tegeleda ei ole mõtet, sest hipokampus ei suuda liiga palju korraga vastu võtta. Optimaalne aeg on ca 15 minutit, kindlasti mitte üle 20 minuti. Selle aja möödudes peaks kas tegema pausi või vahelduseks millegi muuga tegelema. Väga oluline on oma ajule puhkust anda. Millal tulevad tavaliselt kõige paremad mõtted? Mingi suvalise tegevuse juures: nõusid pestes, õhtul voodis, autoga sõites jne. Seda just sellepärast, et aju töötab paremini, kui talle vahepeal puhkust anda. Britt Andreatta rääkis päris mitmest testist. Üks huvitavatest oli selline, et üks grupp õppis samal päeval hommikul kell kaheksa ja õhtul kell kaheksa, teine grupp aga õhtul kell kaheksa ja siis järgmisel päeval kell kaheksa hommikul. Mõlemat gruppi testiti ja teise grupi tulemused olid paremad. Uni on oluline! Väidetavalt pidi aju kõige suurema osa tööst ära tegema tund enne ärkamist. Seepärast peaks üritama loomulikult ärgata ja mitte endale äratuskella panna. Kui on vaja varakult tõusta, et näiteks tööle minna, siis tuleb piisavalt varakult magama minna.

Õppimise etapid:

  • Õpi!

Tasemed
Tsükkel
Süvenemine (fookus)

  • Mäleta!

Ühendused
Tunded
Taastamine

  • Tee!

Päästik
Titesammud
Autasu

Python

Alustasin Codecademy’s Pythoni kursusega juba eelmise aasta lõpus. Selle kursuse läbimise ajaks oli märgitud 13 tundi ja ma kujutasin tookord endale ette, et lõpetan kursuse enne uue aasta algust. Läks teisiti. Läks lausa nii hullusti, et lõpetasin selle kursuse alles täna! Kuna lynda.com ja nüüd ka Coursera on mu õppimisvajadused täielikult täitnud, siis olen Codecademy-s teinud iga päev vaid ühe ülesande, et päev kirja saada. Tänaseks jõudsin 55. päevani. Pythoni kursust hakkasin tegelikult tegema selle pärast, et Tartu Ülikooli kursus “Programmeerimisest maalähedaselt” oli Pythoni baasil, kuid mulle jäi sellest selgelt väheks. Nüüd ma ütleks, et ka Codecademy-st jäi väheks. Õnneks on mul hektel ka Coursera’s Pythoni kursus pooleli. Mitme peale kokku peab ju lõpuks midagi külge ka jääma!

Google arvab jälle midagi

Huvitav, mille järgi Google neid pilte täpselt valib, mille ta ära töötleb ja siis mulle vaatamiseks pakub. Igatahes ühe minu tänase mobiilipildi võttis ta jälle ette:

Google'i versioon minu fotost

Google’i versioon minu fotost

Minu mobiiliklõps oli selline:

Minu versioon

Minu versioon

Ei saa salata, mulle meeldib seekord Google’i versioon päris hästi. See jätab jõulise mulje. Küllap ma jõuan ka kunagi must-valge fotograafia juurde, kuid hetkel mul pole veel selle jaoks silma. Samas oli metsas väga helge meeleolu, mida see must-valge pilt kindlasti edasi ei anna.

Yosemite

Olen juba mitut puhku tõdenud, et minul seda Maci intuitsiooni ei ole. See muidugi ei tähenda, et ma sellega lepiks. Üldsegi mitte! Ma pole harjunud, et arvuti minust targem on ja seepärast üritan Maciga sügavuti tutvuda. Vaatasin-kuulasin ära lynda.com-i kursuse Mac OS X Yosemite Essential Training. Selle kursuse autor on Nick Brazzi, kes räägib tervelt kaheksa tundi sellest, kuidas Yosemite’it kasutada. Pean tunnistama, et ootasin nii pikalt kursuselt rohkem põhjalikkust. Näiteks ootasin seda, et räägitaks Automator’ist, kuid seda ei juhtunud. Sain lihtsalt korraliku üldpildi Yosemite’ist.

Pühapäevane metsajalutuskäik

Eile õhtul märkasin läbi akna, et puuokstele oli sadanud mõnus paks lumi. Kohe oli selge, et kui hommik on sama kena, siis tuleb minna metsa jalutama. Mul vedas, sest hommikul oli ilm tõesti ikka veel väga ilus: puud lumised ja päikegi piilus pilve alt. Polnud pikalt mõelda, riided selga, fotokas kaasa ja õue!

Sain vaevalt majade vahelt teele keerata, kui juba märkasin, et olin kaamerale õige objektiivi ette keeranud. Tee peal olid kitsed! Metsa vahel nägin igasugu jälgi: väikestest päris suurteni. Põder oli otse üle tee kõndinud ja korraks seisatanud.

Otsustasin veel teed mööda edasi jalutada. Lootsin, et Põlvamaa metsad on veel lumisemad. Jõudsin Mihklimäele ja sealt edasi Ahja jõe äärde.

Täiendused

Jaan ehitas meie magamistuppa korstnajala ja seina vahele mõned riiulid, mis nõudsid endale natuke täiendust. Tegelesin mõned õhtud videote vaatamise kõrvale heegeldamisega ning eile said valmis kolm heegelpitsi, mis leidsid oma koha riiulite esiservades. Lisaks mäkerdasin ühe lillepoti värviliseks.

Eelmisel nädalavahetusel tegin köögiriiulile uued pitsservaga katted. Sinna kasutasin küll ostetud pitsi, aga omapoolseks lisaks tegin katetele veel lilla nöörtikandi serva. Kuna ma vahepeal pole päevavalges kodus olnud, siis jõudsin pildistamiseni alles täna.

See nöörtikand on üks mu uusi lemmkuid. Lemmikuks sai see õmblusmasina taldadega, mis ma Hiinas tellisin. Sellega on võimalik isegi värvilisele kangale veel üks väike kniff juurde anda.

Turundusplaan

Kuna mul on vaja natuke heegeldada ja selle taustaks programmeerimisega seotud videosid vaadata ei saa, sest ei suuda pidevalt videot vaadata, siis vaatasin vahelduseks ära Drew Boyd’i kursuse Writing a Marketing Plan.

  • äri definitsioon
  • skoop
  • eesmärgid
  • strateegiad
  • eelarve

Orhideed

Käisime täna K-Rautas ja ma ei saanud sealt kuidagi ilma ära tulla, et oleks endale uusi orhideesid kaasa ostnud. Tegelikult tahtsin ma sinna allahinnatud orhideede pärast minna, aga ka täishinnaga lillede valik oli nii hea, et ma kohe pidin mõne endale saama.

Kõige esimesena jäi näppu siiski 1-eurone Cambria ‘Nelly Isler’. Meil olid varem ainult kuukingad ja üks Miltonia. Tahaks nii väga vahelduseks midagi huvitavamat. Välisel taimevaatlusel tunduvad Cambria ja Miltonia mulle sarnased. Muidugi ma ei arva, et neil ühtemoodi õied oleks, kuid loodan, et saan neid enam-vähem sarnaselt hooldada. Muidu oli see Miltoonia kogu aeg üksi erihoolduse all. Ma varem ei teadnud, et Miltonia’t tuleb kogu aeg kergelt niiskena hoida ega tohi lasta tal päris läbi kuivada. Muidu juhtub nii nagu minul: lille uued lehed kasvavad lainelised.

Teiseks tahtsin kindlasti heledat kollakatoonilist kuukinga. Mulle oleks sobinud ka kollase südamikuga valge, aga nüüd sai selline kergelt sidrunitooniline.

Kolmandaks jäi pihku veel üks väikeseõieline kollakas kuuking ‘Table Dance Hybride’. Seda taime oli kurb vaadata, sest tema pott oli sammaldunud. Pole ka ime, ka substraadiks oli kasutatud ainult sammalt. Võtsin kohe kätte ja istutasin kõik uued elanikud ümber. Väikeseõielise kuukinga juurte ümbert sammalt harutades sain üllatuse osaliseks – selles potis oli kaks taime! Mõlemad ilusad ja tugevad. Üks taimedest õitseb praegu, teine on kunagi õitsenud ja alles jäänud õievarre küljes on ilus pung, mis annab lootust, et ta kavatseb veel õitseda. Loomulikult oli mul töö juures abiline, kelle nina paistab nii mõnegi pildi pealt ning kes vahepeal leidis, et töö on igav ja palju lõbusam on pabrilehtede vahele ronida.

Powered by WordPress & Theme by Anders Norén