Nõlva

Pildikesi elust enesest

Kuu: veebruar 2014

Kartuli-hakklihavorm

Meil oli mingist inertsist kodus jälle veisehakkliha, aga no kui palju seda strooganovi ikka süüa jõutakse. Surfasin mööda netti, et mõni muu isuäratav retsept leida ning jõudsin lõpuks kartuli-hakklihavormini. Modifitseerisin leitud retsepti nii, et saaksin kasutada kodus leiduvaid toiduaineid.

Kõigepealt keetsin koorega viis suurt kartulit, kuid pärast läks ainult kolme vaja. Ju said ikka piisavalt suured kartulid. Seejärel määrisin ahjuvormi võiga ning tükeldasin sinna põhja ühe tomati. Praadisin pannil kaks tükeldatud sibulat ja natuke suitsuvorsti, et maitset anda. Kui sibulad olid klaasjad, lisasin umbes 300 g veisehakkliha ning praadisin selle läbi. Lisasin umbes 1 sl tomatipastat, pisut soola ja pipart ning umbes 1 sl peterselli ning segasin korralikult. Seejärel valasin selle ahjuvormi teiseks kihiks. Kolmandaks kihiks sai kartuliseibid. Muidugi koorisin ma kartulid enne seibideks lõikamist ära. Kartulikihi peale laotasin Gouda juustu, nii et kartulid kaetud saaks. Ahju kuumutasin 200 kraadini ja lasin vormil pöördõhuga 25 minutit küpseda.

DSC_9006-1-2

Köögikapp

Sellel päeval, kui eelmine pererahvas oma asjad kokku pakkis (peab tunnistama, et suhteliselt vastumeelselt) ja meile maja võtmed üle andis, nägi kööginurk välja selline:

DSC_1126

Tänaseks on vaatepilt muutunud selliseks:

DSC_8984-1-2

Fantastiliselt mugav on toimetada korralikult valgustatud tööpinnal! Aitäh, Jaan!
Nõude pesemine ei ole enam nii tüütu kui varem ja kokkamine on samuti nauding. Minust võib niimoodi veel asja saada.

Köögikapi arengulugu oli lühidalt selline nagu piltidelt näha:

Virmalised

Eelmisel aastal Taasiseseisvumispäeva öösel vaatlesime terrassilt kuu imelist tantsu jõe kohal tõusval udul. Täna, Iseseisvuspäeva eelõhtul, nautisime jõeäärest virmaliste mängu. Jaan oli kaameraga ametis:

Hakklihastrooganov šampinjonidega

Jätkame loomalihast toitude otsinguid. Täna katsetasime ära hakklihastrooganovi šampinjonidega. Esimene positiivne asi: suhteliselt kiiresti sai valmis (loe: ma ei surnud pärast töölt tulekut ja enne söögi valmimist nälga).

Pruunistasin umbes 200 g veisehakkliha pannil õlis, lisasin kaks hakitud sibulat, u 200 g viilutatud šampinjone ning kaks hakitud küüslauguküünt. Praadisin kuni sibulad olid pehmed. Lisasin umbes 0,5 dl tomatipastat ja 1 sl mahedamaitselist paprikapulbrit ning praadisin ca 2 minutit. Valasin juurde ca 250 ml veisepuljongit ning maitsestasin u 0,7 tl roosat soola ja 0,3 tl pipraga ning lasin veel umbes 5 minutit podiseda. Seejärel segasin kastmesse ca 1,5 dl hapukoort ja oligi olemas.

Sinna juurde sai tehtud munanuudli pesasid. Ma pole neid varem teinud, täitsa huvitav sai.

Meeseep

Millal ma küll viimati seepi tegin? Eelmise aasta septembris. Nüüd oli jälle seebitegemise tahtmine, aga retsepti valimine tundus väga raske. Lõpuks otsustasin meeseebi kasuks.

190 g vett
69 g seebikivi
125 g kookosrasva
150 g palmirasva
170 g palmirasva
30 g porgandiõli
25 g mesilasvaha
2 spl mett
magusa apelsini ja ylang-ylangi eeterlikku õli

DSC_8970-1-2

Seep sai tõesti kollane. Nagu näha, pilt ka :)

Böfstrooganov

Reedel valisime endale Prismas nädalavahetuseks süüa. Sealihast on ammu isu täis söödud, lambaliha on väga kallis ja veiseliha valik on kesine. Mulle jäi pihku veiseliha strooganov. Jaan vaatas mulle otsa ja küsis, kas meil muud ka kodus on. Mida muud? Ma kavatsesin seda liha ainult praadida. Aga olgu pealegi, otsisin retsepti välja ja alustasin oma elu esimese böfstrooganoviga. Liha oli mu 270 grammi. Pruunistasin selle poti põhjas 1 sl õli ja 1 sl võiga. Lisasin ühe suure tükeldatud sibula. Lisasin 2 dl vett ning maitsestasin roosa soola ja valge pipraga. Lasin kõigel korralikult haududa. Kui liha pehme lisasin 0,5 dl veega segatud 1 sl jahu. Pärast seda korraliku hulga Mexican salsat (et tooni muutus ikka näha oleks) ja “löraka” sinepit. Seejärel 100 g hapukoort ja 2 tükeldatud marineeritud kurki. Lasin kõik veel kuumaks, aga mitte keema. Valma! Minu esimene böfstrooganov oligi valmis. Keedetud kartulitega maitses täitsa mõnusalt. Võib korrata (võib-olla pisut vedelamana).

Ooperigala

Eile õhtul käisime Vanemuise kontserdimajas ooperigalal. Mõnus õhtu!

Esinejad olid:
Pirjo Püvi (sopran)
Karmen Puis (sopran)
Jovita Vaskevičiute (metsosopran, Leedu RO)
Valentina Kremen (metsosopran)
Aldo Caputo (tenor, Itaalia)
Simo Breede (bariton)
Märt Jakobson (bass)

Vanemuise kodulehel kirjutati nii: Ooperigalal kõlavad kaunimad aariad Donizetti, Verdi, Saint-Saënsi, Bizet, Dvořáki, Bellini, Delibes´i, Mascagni ja Mozarti ooperitest.

Väga mõnusa tugeva häälega oli leedulanna. Märt Jakobson vist on meeshäältest mu uus lemmik.

Laupäev Stockholmis

Tallink saadab igal aastal oma Club One klientidele jõuludeks kinkekaardi ja meie oleme juba neli aastat järjest selle ka ära kasutanud. Ühel aastal käisime jõuluturul, ühel aastal Vasa muuseumis ja siis akvaariumis. Sel aastal ei olnud meil ühtegi head ideed ja viimase hetkeni mõtlesime ja otsustasime lõpuks minna bussiga linnaekskursioonile. Selleks hetkeks ei olnud enam eestikeelseid ekskursioone saada ja me võtsime rõõmsalt venekeelse.

Powered by WordPress & Theme by Anders Norén