Nõlva

Pildikesi elust enesest

Eesti 100 ja Viljandi

24. veebruaril külastasime Viljandis Laidoneri. Tahtsime ka näha, kuidas Laidoner salliga välja näeb. Ilus nägi.

Ilm oli jube-jube külm. Jaan läks Laidoneri juurest otse autosse. Mina olin paksemalt riides ja tahtsin natuke rohkem lauluväljakut vaadata. Kui ka suuna auto poole võtsin, nägin üht vanapaari diagonaalis Jaani kiriku juurest tulemas. Nad seisatasid korraks lauluväljaku serval ja kiikasid Laidoneri poole.

Mees: “Laidoneril on sall kaelas. Kas hobusel ka?”
Naine: “Hobusel ka.”
Mees: “Ja-jah.”

Ja nii nad edasi läksidki.

Raudkull

Hommikul unisena toas ringi uimates märkasin äkki, et restoran on vaikseks jäänud. Kardina tagant paistis midagi ootamatult suurt. Hiilisin teise tuppa kaamera järele ja esimesed klõpsud tegingi juba sealsest aknast. Selgus, et meie restorani on maandunud isane raudkull.

Musttihane

Musttihasest on saanud meie restorani igapäevane külaline.

Leevike

Leevikesi on meil endiselt vähe, kuid õnneks üha tihemini on mõni siiski kohal. Sellist punast ilu on ülejäänud rohe-kollase vahel ju lausa mõnus vaadata.

Hallpea-rähn

Hallpead ei olnud vahepeal mõnda aega näha, kuid nüüd on ta jälle ilusti meie restoranis külaliseks.

Norrköping

6. veebruari õhtul oli mul võimalus pisut Norrköpingus ringi vaadata.

Musttihane

Alles hiljuti viskasin nalja, et palun mulle akna taha üks musttihane organiseerida. Ma küll ei tea, kes mind kuulda võttis, aga täna oli musttihane tõesti meie akna taga.

Moeshow “ENNE”

Eile toimus Eesti Rahva Muuseumis moeshow “ENNE”. Loomulikult oli meil vaja seal kohal olla. Õhtu algas Moekunstikinoga. Näidati filmi “Yves Saint Laurenti visandid”. Film oli prantsuse keeles, ingliskeelsete subtiitritega. Kuna pildikeel oli parasjagu kiire, siis pidin vahepeal pildi vaatamiseks teksti lugemata jätma ja jälle tuli meelde, kui tore oleks prantsuse keelest rohkem aru saada.

Seejärel oli vaja endale catwalk’i juurde koht leida. Toolidega oli kõvasti koonerdatud. See omakorda muutis inimesed leidlikuks ja kohale veeti kõik, mis istumiseks sobis. Meil õnnestus ka üks “kivi” endale napsata ja kohe catwalk’i tagumisse otsa paigutada. Mõnes mõttes ideaalne koht, sest vaadet ei varjutanud mitte keegi ega miski. Hiljem tundus küll, et teisest otsast paistvad prožektorid on hoopis lähenev rong ja kohe jääme selle alla.

Sirli Pohlak

Vahepalaks erinevate disainerite tööd, mida esitleti ühe kollektsioonina “Eesti muld ja Eesti süda”

Kertu Kivisik

Veetase muudkui tõuseb

Meie kodu lähedal on jõe ääres sild, kust olen viimasel ajal ikka jõele vaatamas käinud. Nüüd aga on jões veetase niipalju tõusnud, et sillale kuiva jalaga enam ei pääse.

Anyone can design, even a kitten

Eelmise aasta lõpus märkasin Facebookis uue raamatu reklaami ja see pakkus mulle huvi. Lausa nii palju, et tellisin selle endale. Tellimine käis kiiresti, mulle saadeti sõnum, kust avanevalt lingilt oli näha, et tellimus on vastu võetud ja jäi mulje, et samal lingil peaks ka tarneinfo uuenema, kuid tegelikkuses see osa küll ei toiminud. Jõudsin juba kergelt rahulolematuks muutuda kui raamat lõpuks postkasti potsatas.

Hakkasin õhinal kohe lugema. Mõned mõtted selle raamatu juurde või raamatust endast:

Jaa, muidugi ma olen nõus, et mingil alal arenemiseks tuleb sellega tegeleda.

Disain loob võimalusi, mis võivad lahendada probleeme või muuta paremaks inimeste elu ning ühiskonda, milles nad elavad.

Inimesed, kes kõige rohkem ebaõnnestuvad, proovivad ka kõige rohkem ja seepärast arenevad kiiremini.

Selle asemel, et küsida “kuidas?”, küsi “miks?”. Miks ma seda teen?

Kunst on kunstniku tunnete väljendus väljendamise pärast. Disain keskendub nende asjade tegemisele, mis lahendavad probleeme parandades teiste enesetunnet.  Kunst ei ole disain.

Avasta inimlikud väärtused, mitte vajadused.

Ideed ei ole sinu lapsed. Ära armu oma ideedesse, sest niipea, kui oled ühte neist armunud, jääd sa teistest võimalustest ilma.

Uurali kaja ja rahvariided

Täna käisime ERMis “Uurali kaja” ja “Rahvarõivas on norm. Igal aastaajal.” näitusi vaatamas. Mõlemad meeldisid meile väga.

Uurali kajast olin varem piltidel näinud seda nn jõge, mis erinevate külade juurde viib. Väga huvitav oli ka näha, et paljud ugri-rahvad on oma rahvariiete juures kasutanud väga palju helmeid. Eestis on neid ka, aga väga vähe.

Rahvarõivaste näitus oli ka väga huvitav. Natu-natuke häiris mind see, et kuigi muuseumitöötaja oli meile juba ukse juures sõnad peale lugenud, et riideid katsuda ja neid välguga pildistada ei tohi, ei usaldanud ta meid. Kohe kui telefoni pildistamiseks välja võtsin, märkasin, kuidas mul kiivalt pilku peal hoiti.

Disainiöö 2017

Uskumatu lugu! Avastasin just täna, et olen eriti laisk olnud ega ole Disainiööl käimist veel siia üles pannudki, kuigi see toimus juba septembri lõpus. Piinlik. Mis seal siis ikka, parandan selle vea kohe.

Kuigi Disainiöö kestis terve nädala, osales Jaan kolmapäevasel seminaril “Fashion Tech talks” ja me mõlemad reedel Tulevikutekstiilide seminaril. Jaani jaoks oli reedene seminar juba natuke igav, sest osad esinejad kattusid ja teemad ka kattusid. Mõned telefoniga tehtud klõpsud slaididest ja esinejatest

Tara St James – Study New York

Mõned esinejad (kõigi pilte kahjuks pole):

Kuna reedene seminar toimus Noblessneri Valukojas, siis vaatasime kohe ära ka Disainitänava ja Moepõigi ning Disainiöö Festivali näitused @ Noblessner.

Noblessneri valukoda ise oli muidugi ka väga vahva koht:

Ööbisime hotellis Euroopa ja seepärast tundus laupäeva hommikul väga kaval esimesena Intera salongist läbi minna ja vaadata näitust “Eames by Vitra”. Selgus aga, et tähelepanematusest olime kohal liiga vara. Mis seal ikka, läksime siis Disaini- ja arhitektuurigaleriisse “FINEST mööblidisaini” vaatama.

Tallinna vanalinnast sai ka möödaminnes paar klõpsu tehtud:

Seejärel suundusime tagasi Intera salongi, et see Eames’i näitus ikka ka ära vaadata.

SaveSave

Makramee kotkas

See kotkas oli peaaegu valmis juba ammu. Päriselt lõpetatud sai see aga alles nüüd. Ma ei teagi, mida ta ootas.

Makramee kaelaehe

Makramee kaelaehe kivi ja helmestega:

 

Makramee lilleke

Üks väike punane lillekujuline pross sai valmis:

Makramee komplekt

See kaelakee lummas mind kohe ja loomulikult oli mul vaja proovida seda ka ise teha. Kaelakee juurest ei tohi muidugi ka kõrvarõngad puududa.

Teine hallane hommik sel sügisel

Eile hommikul sain oma üllatuseks autol aknaid jääst puhastada – oli esimene hallane hommik sel sügisel. Ja täna oli siis teine:

Kuigi tänahommikune hall oli juba etteaimatav, ei jõudnud ma piisavalt varakult õue, sest millegipärast läks nii, et ma isegi ei mäleta, et oleksin äratuse kinni pannud ja magasin rahulikult umbes tund aega kauem kui mul tegelikult plaanis oli. Pidasin päris pikalt sisemist võitlust, kas sellest hoolimata jalgrattaga sõitma minna või mitte. Otsustasin natuke minna ega kahtesenud grammigi. Puud olid aru saanud, et midagi on teisiti ja lehed tekitasid langedes tihedat sahinat.

Oktoobri keskpaik

Isegi oktoobri keskel võib päikeseliselt metsateelt veel liblikaid leida. Puud on küll kollast tooni saanud, kuid lehed on enamasti veel puu otsas.

Väike nastik

Uksekell! Ukse taga natuke ähmis naabrimees ämbriga, mille sees pisike nastik. “Mõtlesin, et äkki tahad pilti teha.” No muidugi tahan! Nüüd ma tean, et mu naabrid armastavad mind.

 

Virmalised

Ma pole sel aastal eriti virmalistele pihta saanud. Ka seekord ei ole midagi vaimustavat näidata, aga fakt on tõestatud: mingi roheline udu taevas oli:

Page 1 of 33

Powered by WordPress & Theme by Anders Norén